Jõgevamaa noortel oli tänavu au anda avalöök populaarsele festivalile Koolitants: selle esimene maakondlik tantsupäev toimus üleeile Põltsamaal. Üles astus 21 tantsutruppi 28 tantsuga ja saal oli, nagu ikka, kaasaelamishimulist publikut täis.
Kui Jõgeva Muusikakooli tantsurühmal Nööbike õnnestus olla absoluutselt esimene tänavusel Koolitantsul üles astunud rühm, siis sama kooli rühm Pärlid „tegi ajalugu” sellega, et esitas kõige esimese naerutantsu: sellise kategooria tõid Koolitantsu korraldajad sisse festivali tänavust motot „Tants toob naeru näole!” silmas pidades. Naerutantsu all mõistavad erinevad juhendajad ja tantsijad ilmselt erinevaid asju, aga Pärli noored tantsijad ja juhendaja Ruben Roos olid asja lahendanud nii, et muusikat üldse ei kasutatudki, vaid liikumine toimus tüdrukute endi naeru saatel. Ja naerda oskasid mõned neist nii väljendusrikkalt, et saal kohe laginal kaasa naerma hakkas.
Teistest tantsudest „läksid” allakirjutanule kõige paremini „peale” need, milles tantsijad suutsid mingit lugu jutustada. Eriti hästi tuleb omapäraste ja vaimukate lugude jutustamine miskipärast välja Adavere Põhikooli rühmadel ja juhendaja Terje Õunapuul. Tänavatantsult — see kategooria oli Koolitantsul kavas teist aastat — loojutustamist justkui ei eeldakski, aga Põltsamaa breigitrupp Complete sai sellega hiilgavalt hakkama: nende „Paha arst” oli tõeline minietendus, milles iga liigutus täpselt paigas. Ei saa öelda, et publik teistele rühmadele kaasa poleks elanud, aga Complete ajas nad täitsa pöördesse ning nende järel üles astunud teine Põltsamaa trupp ei lasknud oma lennukate saltode ja mööda seina jooksmistega rahval sugugi maha jahtuda.
„Breiktants nõuab head füüsilist vormi ka ja kõva tahet,” ütles Complete’i juhendaja Marek Tamm.
Trupp teeb trenni neli korda nädalas. Festivalil astus üles kuus tantsijat: neli poissi ja kaks tüdrukut. Tegelikult on rühmas tantsijaid rohkem. Nii üllatav kui see ka ei tundunud, olid kõik Complete’i tantsijad Koolitantsu festivalil esimest korda.
„Juhendaja on varem käinud ja tema ütles, et siin on lahe, seepärast otsustasimegi tulla,” ütlesid tantsijad. Küsimusele, kas siis on lahe, vastasid nad, et väikeste rühmad olevat eriti ägedad. Ka oma rühma pesamuna, keda Sassiks kutsutakse, nimetasid nad oma tõmbenumbriks.
Jõgevamaa tantsupäeva zhürii jäi Põltsamaal nähtuga üldjoontes rahule.
„Päris tugev võistlus oli. Nii meil kui ka publikul oli, mida vaadata,” ütles Jõgeva Gümnaasiumi koreograafiharidusega huvijuht Kristjan Rohioja.
„Kompositsioon, tantsujoonised ja energia, millega saali vallutada, olid enamikul olemas ning nende pinnalt annab ainult paremaks minna,” lisas Tallinna Ülikooli magistrand koreograaf-lavastaja erialal Mihkel Ernits.
Tantsustuudio LETs DANCE direktor ja rahvusvahelise kategooria tantsukohtunik Kai Meristo oli natuke kriitilisem: tema oleks näha tahtnud natuke paremat kehakooli, mida saavutatakse füüsiliste treeningute ja balletitundidega
„Kui kõveratest jalakestest ja väljasirutamata pöiakestest lahti saada, vabaneb tantsija ka pingetest,” ütles Kai Meristo. „Tantsija lavale publiku ette tulek peab ju põhjendatud olema: ta peab suutma massist erineda.”
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi huvijuhi Sirje Ange meelest on kõige olulisem see, et nii palju noori millegi kasulikuga tegeleb, kusjuures mõnikord lööb tantsulaval särama just see, kellega koolis muidu probleeme on.
Zhürii viies liige, USAst Santa Cruzist pärit tantsuspetsialist David King, kes praegu vabatahtlikuna Eestis viibib (tema abikaasa on hetkel Tallinna Ülikooli külalisõppejõud), tunnistas, et teda jätavad laval tehtavad efektsed trikid suhteliselt külmaks, sest tants on tema meelest eelkõige eneseväljendus- ja kommunikatsioonivahend.
„Koolitants on minu meelest suurepärane projekt ja kui see kasvatab üles uue põlvkonna, kes hakkab Eestit ehitama, siis on see oma eesmärgi täitnud,” ütles David King.
Jõgevamaa tantsupäeva lõpus jagati ainult eripreemiaid, edasipääsejad selguvad aga alles 1. märtsiks ehk siis, kui kõik maakondlikud tantsupäevad toimunud. Piirkondlikke tantsupäevi tänavu kokkuhoiupoliitikast lähtudes nimelt ei peetagi. Tallinnas Salme Kultuurikeskuses 3. ja 4. aprillil toimuvale lõppkontserdile valitakse aga kogu Eestist vaid sada tantsu. Loodetavasti ei kahanda karm valikusõel noorte edaspidist tantsulusti.
JÕGEVAMAA TANTSUPÄEVA ERIPREEMIAD
I-III klasside lastetantsu kategoorias
Jõgeva Muusikakooli tantsurühm Nööbike tantsu eest „Hiirekummikud” (autorid: tantsijad ja juhendaja)
Adavere Põhikooli tantsurühm tantsu eest „Kollaselt planeedilt…” (tantsijad ja juhendaja)
IV-VI klasside naerutantsu kategoorias
Jõgeva Muusikakooli tantsurühm Pärlid tantsu eest „Naerukas” (Ruben Roos)
X-XII klasside estraaditantsu kategoorias
Jõgeva Muusikakooli tantsurühm Föönix1 tantsu eest „Kõik ainult selle pärast” (Ave Lääne)
X-XII klasside estraaditantsu kategoorias
Jõgeva Muusikakooli tantsurühm Föönix1 tantsu eest „Kõik ainult selle pärast” (Ave Lääne)
VII-IX klasside showtantsu kategoorias
Jõgeva Muusikakooli tantsurühm Monte tantsu eest „Elektrik gö:l” (Ruben Roos)
IV-VI klasside tänavatantsu kategoorias
RIINA MÄGI
