Juba eeloleval neljapäeval, 11. novembril kell 13 kogunevad maakonna koolide esindajad Jõgeva kultuurikeskusse maakonna koolide lugemisaasta lõpukonverentsile “Koolinoored ja maakonnaajaleht Vooremaa. Lugemine on ainus kogu elu kestev nauding”.
Miks on meie konverentsil niisugune pealkiri? Aasta tagasi 27. novembril, mil maakonna koolide lugemisaastat planeerinud komisjon Jõgeva Ühisgümnaasiumis kokku sai, otsustati, et kogu tegevus toimugu eelkõige kohapeal, so koolides, ja tähtis ongi lugemine. Samal koosolekul võeti ka seisukoht, et tingimata on vaja toimunust kokkuvõtteid teha. Nii sündiski mõte korraldada konverents. Täpsema idee autor on Jõgeva maavalitsuse haridusnõunik Heiki Sildnik, kelle hinnangul pole vaja lugemismaterjali kaugelt otsida, sest meil on oma maakonnaajaleht Vooremaa.
Konverentsi eesmärgiks on sõlmida harivaid, vastastikku kasulikke sidemeid noore lugeja ja kohaliku maakonnaajalehe vahel, et kasvaks lugemisteadlikkus ja nüüdisajastuks ajaleht, et säiliks huvi ja armastus kodukoha ja seal toimuva vastu. Et elaks eestlus ja noorte inimeste suus kõlaks kaunis emakeel. Konverentsiks valmistumisel teevad maakonna koolide V-IX klasside õpilased oma ajalehe, mille kohta Vooremaa ajakirjanikud annavad tagasisidet ja valivad välja õnnestunumad. X-XII klasside õpilased osalevad esseekonkursil, kirjutades ühel valitud teemal: “Mida loen kohalikust ajalehest?“ või “Milleks on vaja kohalikku ajalehte?”. Esseekonkursistki teevad kokkuvõtte kohalikud ajakirjanikud. Parimate tööde autoreid autasustatakse ja tuumakamad mõtted kantakse konverentsil ette.
Mis siis lugemisaastal kohapeal ehk koolides tehtud sai? Palju, uskumatult palju on tehtud selleks, et lugemine loeks. Nii et kui palusin maakonnakoolide emakeeleõpetajatel kirjeldada lugemisaasta tippsündmust, siis osutus valik väga raskeks.
Torma vallas Võtikveres peeti augustis traditsiooniline raamatuküla üritus. Uskumatult palju kuulajaid-vaatajaid kirjanike etteasteid jälgimas, üllatavalt palju kirjastajaid raamatuid müümas, rabavalt rohkelt raamatuostjaid. Torma vald korraldas ka IV Carl Robert Jakobsoni kõnevõistluse, seekord ülevabariigilise, teemaks “Isamaa on meile püha”.
Vooremaa vahel ilmuva Pala Valla Teataja paljudes numbrites on vallaelanikud oma lugemiselamusi jaganud või uusi raamatuid tutvustanud.
Tundub, et Jõgevamaal on vaimsus hinnas nii laste kui ka täiskasvanute seas, sest ükskõik kui paradiislikult rikkast elupaigast me ka ei unistaks – ilma vaimsuseta poleks see meie maakond. Võlub maakonna koolide tegutsemistahe, vajadus iseendast märku anda, oma suutlikkust tõestada, kohalikke elanikkegi oma tegemistesse kaasata. Kui midagi väga tahta, siis tuleb selle nimel vaeva näha. Meie vabariigis on sageli ametnike hulgas jututeemaks olnud “hea kool“. Kool ongi hea, kui eelkõige selle pedagoogid ühte jalga käivad: kõik loevad oma õpilastele ette… Ei tea, kas nad ka sel hetkel tunnetasid, et ainult nii tugevdati ühist silda, kindlustati tulevikku vaatavalt ühistunnet. Sest hea lugemisoskus ja teksti mõistmine on kogu koolitöö alus. Või kui üks kool jõuab aastas kaks ülemaakonnalist konverentsi korraldada – üksi ei tee tänapäeval midagi, toetab kogu koolipere ühistunne. Vaid nii jääb headus headuseks, tarkus tarkuseks ja me suudame palju rohkem, kui just hädapärast tarvis…
Lugemisaasta kingituseks on kõigile konverentsikülalistele VAT-teatri etendus “Robinson ja Crusoe“.
Mida koolides tehti
Adavere Põhikool tõi välja mõtte, et lugemine rikastab sõnavara ja aitab arendada väljendusoskust. Eripedagoog Maret Auna eestvõttel viidi läbi sõnavarauuring 6.-9. klasside õpilastele. Koolipere tõdes, missuguseid segadusi võib elus tekkida, kui sõnad teadmatusest hoopis vastupidise tähenduse saavad.
Vaimastvere Koolis korraldati sisukas emakeelenädal. Valiti välja parim kirjanduse tundja ja klasside parimad lugejad. Elevust tekitas luuletuse “Jälle kevad“ teistele ette lugemine. Võitis õpilane, kes oli seda teinud 39 korda.
Sadala Põhikool korraldas oktoobris lugemisöö, kus osalesid õpilased, õpetajad ja lapsevanemad. Kirjutati tähemuinasjutte, vaadati kirjandusteoste põhjal loodud filme, arutleti nähtu üle, , võrreldi filmi ja kirjandusteost.
Laiuse Põhikoolis korraldati emakeelepäeval kirjanduse teemaline viktoriin.
Lustivere Põhikool korraldas lugemisaasta puhul õpilaskonverentsi. Külas olid Soome Vilppula valla koolide õpilased, kes oma lugemiskogemusi tutvustasid.
Algklassiõpilased aga veetsid koolimajas kirjandusliku öö koos lemmikraamatutega.
Torma Põhikoolis lugesid kõik klassijuhatajad oma klassides ette raamatuid, mis olid olnud nende lemmikud ajal, kui nad sama vanad olid kui nende õpilased praegu. Koostöös Sadala kooli ja Torma raamatukoguga korraldati kohtumine kirjanik Heiki Vilepiga.
Pala Põhikoolis korraldati ettelugemisvõistlus. Emakeelepäeval arutleti, miks on lugemine ja ettelugemise kuulamine tore, enne oli õpilaste hulgas läbi viidud vastavasisuline uurimus. Koolipere kohtus noorsookirjanik Ketlin Priilinnuga.
Tabivere Gümnaasiumis olid eriti populaarsed ja oodatud ettelugemispäevad. Koolis käisid raamatuid ette lugemas ka laste vanemad ja vanavanemad, samuti lugesid vanemate klasside õpilased noorematele.
Puurmani Gümnaasiumi vanemate klasside õpilased kohtusid lugemisaastal kolmel korral vilistlastega. Teemaks oli “Raamat – hea kaaslane kogu eluks”. Vilistlased olid võtnud kaasa oma lemmikteoseid ja kõneldi oma lugemiselamustest.
Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on saanud traditsiooniks, et linnaraamatukogus saavad kokku II ja
II klassi õpilased loevad suurematele luuletusi ette, millele järgneb vaba vestlus. Viidi läbi ülevabariigiline kõnelaager ja kõnevõistlus “Kuldsuud Põltsamaal”. Peeti üleriigiline meediakonverents.
Jõgeva Täiskasvanute Keskkoolis diskuteeriti loetud raamatute teemal gümnaasiumieas, samuti räägiti raamatukogutööst põhikooliealistele. Palju võimalusi lugemisega tegelda pakkus Täiskasvanud Õppija Nädal.
Jõgeva Gümnaasiumis tutvustasid kõik kooli aineõpetajad 15. märtsil oma tundides neid elus enam mõjutanud kirjandusteost. Kujunes elav diskussioon ja õpilased õppisid oma pedagooge paremini tundma.
Jõgeva Ühisgümnaasiumis peeti emakeelepäeval kõne- ja etlustundi ning viidi läbi õigekirjakonkurss. Rõõmustas, et inimesed tahtsid kuulata, mõtlesid kaasa ja pärast loetust rääkida soovisid. Aprillis peeti maakonna noortekirjanduse konverents “Film – jätk kirjandusele”.
i
HELGE MARIPUU, Jõgeva maakonna eesti keele ja kirjanduse ainesektsiooni esimees
