Jõgeva seltsi- ja kultuurielule andis 110 aastat tagasi uue vungi spetsiaalselt seltsitegevuseks mõeldud hoone valmimine. Seltsimaja ümmarguse numbriga aastapäeva tähistatakse sel laupäeval. Pidu peetakse seal, kus Jõgeva kultuur praegu elab – Jõgeva kultuurikeskuses.
Seltsimaja ehitamine kerkis Jõgeval, mis polnud siis veel alevikski saanud, linnast rääkimata, päevakorrale seepärast, et lauljatel ja puhkpillimängijatel polnud head kohta, kus koos käia. Lauluhuvilised olid varem harjutuspaigana kasutanud Jõgeva ja Painküla koolimaja, hiljem harjutati laulu ja pillimängu kaupmees Jürmanni ehitatud suures kaubaaidas. Seal tehti näitemängugi.
Et kultuurihuviline rahvas vajas tõepoolest paremat kooskäimiskohta, panid kaupmehed Jürmann ja Joost rahad kokku ja ostsid Mutso talu peremehelt tüki maad, et sinna seltsimaja rajada. Ehitamisel oli peamiseks eestvõtjaks Jõune koolmeister ja tuntud kultuuritegelane Villem Sikk.
Seltsimajast kinomajaks
Uude seltsimajja mahtusid tegutsema nii tuletõrjeselts, raamatukoguselts kui ka rahvahariduse selts. Mõnda aega tegutses seal ka Nieländeri erakool. 110 aastat tagasi valminud hoone toimis seltsimajana 1961. aastani, kui valmis uus kultuurimaja ehk praegune kultuurikeskus. Üle poole sajandi kultuurirahvast teeninud vanast seltsimajast sai aga siis kinomaja, kus siinsed kinohuviliste põlvkonnad said tuttavaks nii kodusõjakangelase Tšapajevi kui ka indiaanipealik Chingachgookiga, nii nõukogude koomiku Juri Nikulini kui ka prantslasest naerutaja Louis de Funes’ga.
Kui kultuurikeskuse rahvas seltsimaja aastapäevapidu kavandama hakkas, jõuti üsna kiiresti tõdemuseni, et sada kümmet aastat on võimatu ühte kontsertlavastusse ära mahutada. Nii otsustatigi, et aastapäevakontsert tuleb selline, nagu see võinuks olla seltsimaja ehitamise valmimise ajal, st aastal 1908.
Üles astuvad Jõgeva kammerkoor ja meeskoor Mehis, Kaitseliidu Jõgeva maleva ja Torma puhkpilliorkester, folklooriseltsi Jõgevahe Pere tantsurühmad, segarühm Kaaratsim ja Jõgeva muusikakooli rahvamuusikaansambel Tuustar. Repertuaar on, tõsi, mõne erandiga, valitud enam-vähem selline, mis sobiks ka 1908. aastasse. Lauljate-tantsijate-mängijate etteasted seovad ühtseks tervikuks koolipapa ja kultuuritegelase Villem Siku ning kaupmees Jürmanni dialoogid.
„Just need kaks meest olid kõige rohkem süüdi selles, et Jõgeva kandi rahvas endale 110 aastat tagasi korraliku seltsimaja sai. Seepärast sobivad just nemad seltsimaja aastapäeva õhtut juhtima,” ütles Jõgeva kultuurikeskuse kunstiline juht Marika Järvet.
Päris Sikku ja Jürmanni mõistagi laval näha ei saa, küll aga Jõgeva kandi tuntud harrastusnäitlejaid Janek Varblast ja Rein Karu neid kehastamas. Janek Varblas on seltsimaja ajalugu ka põhjalikumalt uurinud ning Siku ja Jürmanni dialoogid, mis heidavad valgust seltsimaja saamisloole, pärinevadki tema sulest.
Pole pommiauk
Umbes poolteise tunni pikkuses kontsertlavastuses, mis algab kell 17, teeb kaasa sadakond taidlejat. Publik pääseb seda vaatama tasuta.
„Tahame oma kontsertlavastusega meelde tuletada, et Jõgeva pole sugugi mingi pommiauk, nagu mõned kipuvad väitma, vaid siinsel seltsi- ja kultuurielul on päris pikad traditsioonid. Pikemad kui 110 aastat: kui seltsimaja ehitama hakati, siis kultuurielu juba toimis täiel tuuril,” ütles Marika Järvet.
Kultuurikeskuse juhataja Ainar Ojasaar lisas, et Jõgeva seltsimaja lugu on praegu, Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva aastal, vägagi paslik meelde tuletada. See näitab, et eesti kultuur kasvas jõudsasti juba enne oma riigi sündi ning et meie eelkäijate hulgas oli tõeliselt aatelisi inimesi: tänapäeval teeksid koolmeister ja ärimees kultuurikeskuse ehitamise asemel arvatavasti midagi muud.
„Üldlevinud seisukoha järgi võlgneb Jõgeva aleviks ja hiljem linnaks kasvamise eest tänu Tapa – Tartu raudteele. Aga võib-olla oli niisama tähtsaks teguriks seltsimaja,” märkis Ainar Ojasaar.
RIINA MÄGI
