Kuigi tavaantenniga vaadatava analoogtelevisiooni väljalülitamiseni on jäänud veel pool aastat, palub digilevi valitsuskomisjon televaatajatel aegsasti kontrollida, kas nende kodukohas on digilevisignaal piisava tugevusega ning katuseantenn selle vastuvõtmiseks sobilik.
Mullu kolmandas kvartalis jõudis digitelevisiooni vaatavate perede arv 197 000-ni ning tavaantenniga analoogtelevisiooni vaatavate kodude hulk langes esmakordselt alla 100 000. See arv moodustab telerit omavatest Eesti peredest 17 protsenti ja nemad peavad endale hiljemalt tänavu 1. juuliks kuue kodumaise telekanali tasuta vaatamiseks hankima digiboksi või sisseehitatud digiboksiga teleri. Alternatiivina on neil peredel võimalik liituda mõne tasulise televisiooniteenuse pakkujaga, olgu selleks siis kaabel-tv, satelliit-tv, IPTV või tasuline maapealse leviga digitelevisioon.
Enamasti tähendab digipööre televaataja jaoks ainult vastava boksi ühendamist antennikaabli ja teleri vahele, seadme sisselülitamist ning kanalite otsingut vastavalt seadme kasutusjuhendile. Üleminekut digilevile pole aga tark jätta viimasele hetkele, sest vahel võib osutuda vajalikuks katuseantenni kohendamine. Kõige lihtsam on lülitada selleks digiboks näiteks
Enne antennile parima suuna ja kõrguse otsimist tuleb veenduda, et nii antenn ise kui ka kaablid-ühendused on korras. Kui kaabel on aastakümneid kasutusel olnud, tuleks see uuesti antenni külge ühendada või uus kaabel vedada. Samuti tuleks üle kontrollida antennipistik. Digilevi komisjon soovitab kasutada tugeva ehitusega ridaantenni, telesaatjale lähemal sobivad ka nn „kuusepuud” ehk logoantennid. Kui kusagil kasutatakse täna veel nn poola restantenni, siis tuleks see esimesel võimalusel välja vahetada.
Kui jutt antenni kohendamisest tundub keeruline, siis paluge abi mõnelt tehnikateadlikumalt sugulaselt või tuttavalt. Enamasti saab kõigi nende töödega hakkama ka ilma insenerihariduseta ning antennipaigaldusfirmade poole tuleb pöörduda ainult keerukamatel juhtudel, näiteks kortermaja antennisüsteemi ümberehitamiseks või vanade filtervõimendite asendamiseks.
Varasem digilevi proovimine võimaldab üles leida ka võimalikke auke digi-tv levialas ning need aegsasti enne analoogtelevisiooni väljalülitamist likvideerida. Nimelt ehitatakse uut telesaatjate võrku nii, et saatjate asukohad määratakse arvutisimulatsiooni abil ning alles pärast võrgu töölepanekut saab mõõta selle toimimist praktikas. Raadiolainete levimist pole täielikult võimalik teoorias ette planeerida, sest raadiolevi sõltub peale saatejaamade ka maastikust, ilmastikust, taimestikust ja muudest teguritest. Praegu ongi käimas digilevivõrgu kvaliteedi parandamine: alates suvest on televaatajate tagasiside alusel kõikjal üle Eesti mõõdetud digilevi signaali tugevust ja kvaliteeti, lisatud kriitilistesse kohtadesse täiendavaid väikese võimsusega telesaatjaid ning suurendatud olemasolevate saatjate võimsusi. Seepärast oleme väga tänulikud televaatajatelt abitelefoni 17101 ja veebilehe www.digilevi.ee kaudu saadud tagasisidele, mis aitab võimalikke leviauke kiiremini likvideerida, et Eesti üleminekul digitaaltelevisioonile 2010. aasta 1. juulil oleks levi kvaliteet laitmatu.
Digibokside hinnad algavad täna 1000 kroonist ning kindlasti tuleks eelistada Digilevi ühilduvusmärgiga seadet. Lisaks võib paarsada krooni kuluda uue antenni ostmisele juhul, kui vana katuseantenn digilevi vastuvõtuks ei sobi. Oluline on aga silmas pidada, et kõik need on ühekordsed kulutused. Selle väikese investeeringu tulemusel saate edaspidi vaadata tasuta kuut kodumaist digikanalit: tasuta on nähtavad
iii
JÜRI PIHEL, Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juht
