Konkurents paneb paika

Põltsamaa linnas parasjagu käimas oleva suure kaubandushoone lammutamine viib mõtted sellele, miks ühes kohas otsustatakse üht või teist ehitist rekonstrueerima hakata, mõnes teises kohas aga valitakse hoopistükkis teine tee ning lammutatakse hoone maha. Isegi siis, kui hoone ei paista väliselt olevat sellises seisus, et kukub kohe-kohe kokku, ega riiva ka kuidagi mööduja silma.
Samas on see omaniku otsustada, mis ta oma ehitise või äriga peale hakkab. Meenub, et Tartus lõhuti aastaid tagasi maha Tartu vana bussijaam ja Tartu kaubamaja, Tallinnas lammutati Sakala keskus, mida rahva suus ka Karla katedraaliks kutsuti. Asemele kerkisid uued ehitised – kas arhitektuuriliselt ilusamad, selle üle pole ehk siin mõtet hakata arutlema.
Jõgeva Majandusühistu kui hoone omaniku selgitused, miks on valitud Põltsamaal kaubandushoone puhul lammutamise tee, tunduvad aga piisavalt veenvad. Kui kaubanduskeskusi on ühes kohas, nagu näiteks Põltsamaa linn, liialt palju üheskoos, siis tahes või tahtmata võtavad nad üksteiselt kliente ära. Teatud hetkel jääb mõnes poes külastajaid nii palju vähemaks, et otstarbekam on pood üldse kinni panna.
Samas nähakse Jõgeva Majandusühistu poolt näiteks Puurmani asulasse uue poe ehitamist perspektiivikama ettevõtmisena – seal pole lähiümbruses ühtki teist poodi.
Muidugi on kurb, kui keset Põltsamaa linna laiub suure hoone asemel edaspidi tühi plats. Teisalt, Jõgeva majandusühistu on valinud tee, kus sinna, kus äril paistab tulevikku, tehakse julgemalt investeeringuid. Mitte igal pool pole mõtet kauplust pidada.