Konesko Põltsamaa tehas saab osaliseks tuulegeneraatorite valmistamise protsessis, sest siin valmivad mastid.
Konesko projektijuhi Alvar Hirtentreu sõnul on mõte tuulegeneraatorite tootmisest tema peas juba ammu „tiksunud,“ ent iga taolise keerulise tegevuse jõudmine ideetasandilt reaalse tootmiseni võtab paratamatult aega.
Tegelikult on tuulegeneraatorite tootmine alles katsetamisjärgus ja jutt selle tegevuse kohta pääses liiga vara lahti. „Töö käib, aga muna, millest kireda, veel pole,” tõdes projektijuht.
Tuulik sobib ka sisemaale
Põltsamaa tehases hakatakse valmistama 18 ja 24 meetri kõrgusi tuulegeneraatorite maste. Esimene tuulik loodetakse valmis saada augustiks või septembriks. Alvar Hirtentreu sõnul on huvilisi päris palju olnud, ent esimene tuulegeneraator plaanitakse üles seada ettevõtte territooriumile, et seda lähemalt tundma õppida. Kõigepealt vajab see keeruline seade katsetamist stendidel, et näha, kuidas see ilmastikule reageerib, kuidas tuult talub, kuidas labade konstruktsioon on õnnestunud jne. Oluline on, et generaatoris tekkiv vool ühtlasena püsiks. Seetõttu peab selle juurde kuuluma ka inverter.
Koneskos hakatakse valmistama erineva võimsusega tuulegeneraatoreid, millest väikseim kahe- ja võimsaim 22-kilovatine. Tootma hakatakse ka viie- ja kümnekilovatiseid.
Alvar Hirtentreu kinnitusel ei pea tuulikud asuma mitte ainult rannikul ja saartel, vaid võivad täiesti edukalt elektrit toota ka sisemaal. Töö käibki selle nimel, et konstrueerida hea ja töökindel tiib, mis võimalikult hästi tuult kinni püüaks. „Tahame saavutada tulemuse, kus tiivik hakkaks tööle juba siis, kui tuule kiirus on 2,5 meetrit sekundis,” rääkis ta. Tiiviku läbimõõt võiks näiteks 20-kilovatisel tuulegeneraatoril olla 8-10 meetrit. Tiiviku kallal veel tööd käivad ja siin pole täpseid mõõtmeid paika pandud.
Kogemusi tuleb hankida kõikjalt
Alvar Hirtentreu sõnul on ta ise käinud tuulegeneraatoreid mujal uudistamas. Alles hiljuti jõudis ta tagasi Saksamaalt väiketuulikute messilt. Sellel messil oli tal võimalus vahetada mõtteid sellise firma esindajatega, kus väiketuulikute tootmise kogemus juba veerand sajandi pikkune ning valmistatud kuus tuhat tuulikut.
Alvar Hirtentreu usub, et tuulegeneraatorite valmistamisel on tulevikku. Sellele pannakse rõhku Euroopa Liiduski ja sellist tegevust ka toetatakse.
„Eesti Energia on siiani olnud tuuleenergia tootmisel piduriks,” nentis Hirtentreu, avaldades lootust, et selline suhtumine aja jooksul muutub.
Asendamatu väikesaarel
Konesko territooriumile on üles seatud üks Hiina päritolu 10-kilovatine tuulegeneraator. Alvar Hirtentreu näeb neil seadmetel turgu ka üle lahe naabrite juures, kus on palju väikesaari, kus asuvad suvilad. Elektrikaablite vedamine sellistele saarekestele on tülikas ja kallis ning tuulegeneraator seetõttu niisugusel tillukesel maalapil keset vett asendamatu elektrivoolu tootmise allikas. Eestimaal on tuulegeneraatorite vastu huvi tundnud eelkõige talunikud ja turismiettevõtjad. Väiksemate tuulikute paigaldamisel erilisi nõudeid ei esitata. Alles siis, kui generaatori võimsus ulatub üle saja kilovati ja masti kõrgus üle 40 meetri, tuleb tuuliku püstitamiseks eriluba taotleda. Peamine probleem peitub tihti naabritevahelises läbisaamises.
Alvar Hirtentreu sõnul nad tuulegeneraatori ehitamisel päris oma firma jõududega hakkama ei saa. Lisaks generaatorile, korpusele ja tiivikule on tarvis palju keerukaid elektroonilisi seadmeid, mis tuleb tellida mujalt.
iii
TOOMAS REINPÕLD
