Aasta Põltsamaal töötanud Konesko metallitehase tegevjuht Tauno Suitsberg peab rohkem lugu nendest inimestest, kes ei pelga oma kätega midagi teha, kui paaniliselt tootmistsehhi kartvatest kõrgharitud valgekraedest, kes ei oska õieti ühtki tööriista käes hoida.
Miks otsustas Konesko laieneda just Põltsamaale?
Siin oli olemas sobilik hoone vana summutitehase näol ja sinna juurde kuuluv maa uue tehase rajamiseks. Oluline oli ka kohalike omavalitsuste toetus.
Kuidas leidsite Põltsamaa tehasesse tööjõu? Rohkem kui 80 metallitööd tundva inimese palkamine pole Põltsamaa-taolises väikeses linnas nii lihtne, et paned aga kuulutuse lehte ja inimesed muudkui tulevad end pakkuma?
Võtmeisikud käivad 55 kilomeetri kauguselt Koerust, sest Konesko metallitehas alustas seal. Mina sõidan Põltsamaale Türilt. Osa töötajaid käivad Põltsamaa lähiümbrusest, aga ka kaugemalt maakonnast.
Nagu kõikidel Eesti ettevõtetel, nii on meilgi tõsised probleemid tööjõu leidmisega. Kui inimene tuleb meile õppima ja tal pole mingit eriala, pole meil võimalik talle ka millegi eest palka maksta, sest ta ei oska ju midagi. Seda aega, mil ta omandab siin oskused, mille eest saame talle ka maksta, ei suuda osa tööletahtjaid üle elada.
Väga levinud on suhtumine, et maksa raha, küllap siis alles vaatame, mida selle eest teeme. Aga kui pole millegi eest maksta?
Miks noored kardavad tootmisettevõttesse tööleasumist nii väga, et on pärast kõrgkooli rahul vähetasuva ja kvalifikatsioonile mitte vastava ametiga, selle asemel et õppida korralik amet kutseõppeasutuses ja teenida paar-kolm korda rohkem kui valgekrae?
Inimeste teadvusse peaks jõudma, et kõrgharidus pole enam obligatoorne. Võrreldes saamatu valgekraega hinnatakse rohkem korralikult tööd teha oskavat inimest. Ütlen ausalt, et pean märksa enam lugu oma tööd hästi tundvast keevitajast kui tootmistsehhi paaniliselt kartvast kõrgharitud insenerist.
Miks rahvusvahelist majandust õppinud noor seisab pangaleti taga tellerina, teenides 5000 krooni kuus? Kas see ongi see, millest ta on unistanud?
See on n-ö puhas töö. Ei pea käsi määrima.
Kui eesmärk on puhtas toas tööl käia, siis peaksime kõik edasimüüjad olema.
Metallitööd Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis ei õpetata. Võib-olla peaks avama metallitöö eriala?
Põltsamaa ametikool õpetab autoremondilukkseppi, see on lähim meile sobiv eriala. Oleme ametikoolist võtnud kõikidele töötajatele lisakoolitust ? jooniste lugemist, teoreetilist metallialast koolitust, metallide lõiketeooriat.
Metallitöö eriala peaks avama, ja tuleks investeerida kaasaegsetesse õppevahenditesse. Hea oleks, kui surve tuleks noorte poolt. Noored peaks ise tahtma metallitööd õppida. Olen kaugel sellest, et inimene peab olema sunnismaine ? sündisid Põltsamaal, õpid Põltsamaal ja töötad terve elu samuti Põltsamaal. See peab ikka inimese vaba valik olema, kas ta tahab siin õppida ja töötada.
Mitu Eesti keskmist palka Konesko palgapäeval tubli töömehe pangaarvele kannab? (Keskmine brutokuupalk oli meil tänavu esimeses kvartalis 7427 krooni ? toim.)
Konesko metallitehase keskmine palk on praegu rohkem kui kaheksa tuhat krooni. See on arvestatud koos õpilastega, kes teenivad paarkümmend krooni tunnis. Ükski meie väljaõppinud keevitaja ei teeni vähem kui 70 krooni tunnis.
Kes viitsib tööd teha, teenib siin rohkem kui Tallinnas. Kes ei oska ja ei viitsi, ei teeni kusagil.
Kui palju teie töötajaid on Soome või ka mujale Euroopasse kõrgemat palka otsima läinud?
Paar meest läksid selle jutuga, et Soomes teenib 8 eurot (125 krooni- toim.) tunnis. Selle raha eest tuleb maksta üüri, osta toitu, maksta edasi-tagasi piletite eest. Kes tahavad tööd teha, teenivad ka meil 90 krooni tunnis. Elu on aga Eestis tunduvalt odavam kui Soomes.
Lisaks oled iga päev kodus, näed, kuidas lapsed kasvavad. Noored mehed, kes praegu välismaale tööle tõttavad, kasvavad oma perest lahku.
Kusagil pole nii, et lähed, näitad oma näo ära ja kohe hakatakse kõrget palka maksma. Tööd tuleb igal pool teha ja neil, kes tööd ei karda, on võimalik seda teha ka siin. Ega Eestiski asjad muudmoodi ole kui mujal maailmas. Töö ajal tuleb tegelda otsese juhi poolt antud tööülesannetega. Suitsetamiseks on meil eraldi selleks ette nähtud kohad, alkoholi pruukida ei tohi. Samuti tuleb töölt lahkudes võtta kaasa ainult oma isiklikud asjad. Ongi kõik nõudmised.
Enamik töötajaid puhkab peamiselt suvel. Teie inimestel on suvel kõige kiirem tööaeg. Miks?
Konesko valmistab Põltsamaal kraanadetaile. Kui kraanasid kasutavad tehased puhkavad, siis meie teeme neile tööd, et nad saaksid oma vanad kraanad uute vastu välja vahetada. Püüame alati väga täpselt tarnetähtaegu silmas pidada, st mitte saata tellitut varem ega ka hiljem kohale. Suvel jäid mõned tellimused kahjuks mõne päeva hiljaks.
Kes on teie toodangu tellijateks?
Konesko saadab oma toodangu tellijatele Soome ja Prantsusmaa vaheladudesse, seal see komplekteeritakse ja saadetakse edasi lõppkliendile. Kõige lähem koht, kuhu Põltsamaal valmistatud kraanadetailid on läinud, on meie oma uus tootmishall. Kõige kaugem aga Hiina.
Kui paljudel kaubaautodel Põltsamaale asja on?
Iga päev läheb Põltsamaalt teele enamasti kaks autotäit kaupa, aga reedeti tavaliselt kolm. Ühe autoga saab hakkama ikka üsna halval esmaspäeval.
HELVE LAASIK
