Homsega lõpetab töö palju kõneainet tekitanud ja kirgi kütnud riigikantselei juures alates juunikuust töötanud punamonumentide töörühm. Ehk monumendikomisjon, mille ülesandeks oli avalikus ruumis eksisteerivate okupatsioonivõimu sümbolitega hauatähiste ja mälestusmärkide eemaldamiseks või asendamiseks ettepanekute tegemine. Nii koostati nimekiri Eestis paiknevatest mälestusmärkidest ja hauatähistest, millest osa tuleb avalikust ruumist eemaldada. Salastatud koosseisuga töörühm kaardistas kokku 322 okupatsioonivõimu mälestusmärki ja hauatähist, andes neile oma hinnangu ja soovitused. Neist 78 punamonumenti lubab komisjon alles jätta.
Jõgevamaal asuvaid hauatähiseid ja mälestusmärke on nimekirjas ära toodud vaid kümme, mis on üldist nimekirja arvestades väike arv. Kindlasti on ka Jõgevamaal neid enam, kuid osade kohta puudub informatsioon, mõne olemasolu ilmselt ei teatagi ja mitmed on viimastel aastatel ka teisaldatud.
Komisjoni poolt esitatud hinnangud ja soovitused on üldjuhul pehmema loomuga kui teema püstituse korral võinuks arvata. Paljudel juhtudel tõdetakse mälestusmärkide neutraalsust või soovitatakse mõne elemendi väljavahetamist. Nii võib öelda, et kära oli antud teemast palju rohkem, kui lõpptulemus seda eeldanuks. Kindlasti andis hoogu ja vürsti juurde salastatus, mis komisjoni tööga kaasas käis. Miks see nii oli, ei osata praegugi täpselt öelda.
Kokkuvõttes on aga viimastel kuudel taas tegeletud ühe teemaga, mis võinuks olla unustatud juba 1990ndatel, mil sellisteks aktsioonideks oli palju vabamad käed. Praegu selle kõigega tegeldes, aega ja raha kulutades, tunnistame, et oleme jälle kusagil midagi maha maganud.
29.11.2022
blog comments powered by Disqus