Kestab maaväe kevadiste suurõppuste kolmas nädal ja käimas on viivituslahing. Vooremaa külastas Kevadtormi eelmisel nädalal, rääkides Simunas asuvas staabis õppuste üldjuhi kolonel Artur Tiganikuga.
Kolonel Tiganikule on tänavune Kevadtorm viies, vaid kahel aastal pole ta selles osalenud. Kevadtormi üldjuht on kolonel Tiganik aga esimest korda, sest asus Maaväe staabi ülema ametikohale tänavu aprillis.
“Inimeste suhtumine Eesti Kaitseväesse on alati olnud positiivne, aga sel aastal on suhtlemine veelgi parem. On tunda, et rahvas on meie suhtes hästi meelestatud, maaomanikud lubavad lahkesti oma maad kasutada, inimesed ajavad kaitseväelastega juttu, pakuvad vett jne. Kui lahingud käisid Laekvere kandis, siis oli näiteks pool küla väljas vaatamas,” rääkis Tiganik.
See, et mõnikord tekivad probleemid, on kolonel Tiganiku sõnul normaalne, kuid on tunda, et iga aastaga sujub koostöö rahvaga aina paremini.
Koostöös on edu võti
Seda, kas rahvas on sõjaks valmis, ei saanud kolonel Tiganik sõjaväelasena hinnata. “Aga kaitsevägi on kindlasti valmis rahvast kaitsma ja tegema rahvaga koostööd. Just koostöös on edu võti,” kinnitas ta.
Koloneli sõnul suudaks kaitsevägi ohu korral piisavalt kaua vastu panna ja näiteks lahinguvarustuse taha asi ei jääks. Kriisiolukorras saaks aga Eesti kaitses kaasa lüüa kogu rahvas. Sedalaadi valmisolekut saab õppida ja omandada Kaitseliidus ja tema eriorganisatsioonides.
“Ka Naiskodukaitsel on oma väljaõppeprogramm. Kui on soovi riigi heaks midagi teha, tasuks Kaitseliiduga liituda juba täna. Ei maksa oodata, millal kriis algab. Soov ja valmidus aidata riiki kriisiolukorras on hea, kui eelnevalt väljaõpet saada oleks veel parem, sest siis oleks sellest kasu hulga rohkem,” rääkis kolonel Tiganik.
Kolonel tõi riigikaitsesse panustamise näitena õppuste korraldamisel osalevad vabatahtlikud reservväelased, kes on Kevadtormile tulnud selleks, et kasvõi mõni päev oma abi ja kogemust pakkuda. Miks nad seda teevad? Kas see on missioon või tahavad nad ennast vormis hoida, pole koloneli sõnul üheselt vastatav.
“Meil on siin tsiviil-militaarkoostöö grupis (CIMIC) palju reservohvitsere ja kaitseliitlasi, kes on tulnud Kevadtormile, et oma erialaste teadmistega suurõppuse korraldamisel abiks olla. Me täiendame üksteist. Mina vaatan asju oma militaristliku nurga alt. Näiteks tulin, panin kuulipilduja siia ja lasen, niipalju kui mul moona on. Aga keegi peab seda olukorda seletama talumehele, kes seal kõrval elab. Reservväelasest CIMIC spetsialist läheb, seletab, nad arutavad koos, see aitab,” selgitas kolonel Tiganik.
Sõjaväelaseks saada oli unistus
Kolonel Artur Tiganiku ülesandeks sellel Kevadtormil on õppuse staabi ja kogu tegevuse üldjuhtimine. Sõjaväelaseks tahtis ta saada aga juba väikese poisina.
“Pärast keskkooli lõpetamist läksin sõjakooli ja sellest alates pole ma midagi muud teinudki, ma ei oskagi midagi muud,” muigas ta.
“Kindlasti ei ela ükski kaitseväelane ootuses, et sõda tuleb. Aga kindlasti soovivad sõjaväelased ennast proovile panna ja tänapäeva maailmas saab seda teha väga lihtsalt,” tõdes kolonel.
Ta ise oli pool aastat Afganistanis ja sai sealt enda sõnul huvitavaid kogemusi. “See aeg oli õpetlik. Seal on suur staap, kes juhtis kõike operatsioone. Ma sain kogemusi, mida saan kasutada siin.”
Õppus Kevadtorm kestab kokku kolm nädalat, esimesed kaks kulus erinevates väeüksustes aastatel 2008-2009 välja õpetatud ajateenijate allüksustest jalaväepataljoni kokkuharjutamisele. Sellele järgneb hindamine, mille käigus selgub, kui hästi on õnnestunud tänavu reservi mineva pataljoni väljaõpetamine.
Iga ajateenija kolonel Tiganiku sõnul Kevadtormile ei pääsegi. Näiteks merevägi ja mõned erialaüksused Kevadtormil ei osalegi. Paljude väljaõppeaeg ei lange aga ajaliselt Kevadtormiga kokku. “Kevadtormile tuleb meie noori ajateenijaid suurusjärgus 90 protsenti,” rääkis kolonel Tiganik
Me pole enam üksi
Kevadtormil peavad noored lahinguid, kus keegi päriselt surma ei saa. Vahekohtunikud otsustavad, kas keegi antud oludes reaalses lahingus pihta saaks või mitte. Sisuliselt võib öelda, et igal mehel on mängult mitu elu. “Pihtasaanud” eemalduvad ajutiselt lahingust. Vaenlast mängivad poistele elukutselised sõjaväelased Scoutspataljonist.
“Rahva ja omavalitsuste toetus on oluline, sest nii suurt õppust me ise läbi viia ei saaks, kui see poleks riiklik programm. Kaasatud on maavägi, Kaitseliit, vabatahtlikud, omavalitsused ja maaomanikud. Oleme neile kõigile tänulikud, sest tänu koostööle tõuseb Eesti kaitsevõime,” kinnitas kolonel Tiganik.
Kuid mitte igal pool pole see nii. Kolonel tõi näite, et hollandlased ja taanlased käivad oma kodumaa kaitset harjutamas naaberriikides. „Kuidas aga saab oma kodumaa kaitseks harjutada võõrsil?” küsis ta.
Eesti kaitsevägi on tugev, aga seda oli ta ka 1930. aastate lõpus. Teatavasti polnud sellest meile tookord ei abi ega kaitset. “Ma ei lasku tollaste poliitiliste põhjuste analüüsi, aga kinnitan, et armee oli tugev. See on keeruline küsimus, ma olen sõjamees, mitte poliitik, aga toonased sündmused ei tohi korduda. See ajalooline õppetund on meil läbitud. Ma ei usu, et meie poliitikud teist korda sama reha peale astuvad. Pealegi pole me enam üksi, kuulume Euroopa Liitu ja NATO-sse. Maailmas on muutunud päris palju, loodame parimat!”
Kolonel Tiganik kinnitas, et meie kaitsevägi on ühtne ja noormehed on uhked oma vormi ja varustuse üle. “Kaitseväes käia on auasi ja kõik meie väeüksused on ühtemoodi head,” rõhutas ta.
Kolonel Artur Tiganik rääkis nädal tagasi Vooremaale, et Torma kandis suuri lahinguid pole planeeritud. Tormas liiguvad vaid tagavaraüksused, kuhu tuleb pidevalt täiendust ja varusid. Tänavuse Kevadtormi põhiline lahinguline tegevus jääb Jõgevamaast põhja poole, Avinurme ja Ulvi kanti.
Kolonel Artur Tiganik
*1992 lõpetas Rjazani Kõrgema Õhudessantkooli
*2001 lõpetas Balti Kaitsekolledži
*Kalevi Jalaväepataljonis rühma-, kompanii- ja staabiülem,
alates 1996. aastast pataljoni ülem.
*Aastatel 2001-2006 Scoutspataljoni ülem
*Alates 2006. aastast 1. Jalaväebrigaadi ülem
*Osalenud täiendkoolitustel Suurbritannias ja Taanis.
*2005. aastal välisoperatsioonil Afganistanis Kabulis NATO
juhitud rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude (ISAF) staabi operatiivosakonna
ohvitserina ning Eesti kontingendi vanemana.
iii
JAANIKA KRESSA
