Piirkonna arengustrateegia koostamiseks vajaliku uuringu viis Leader-meetme raames läbi Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus. Küsitleti Jõgeva maakonna ettevõtjaid ja küsitluse tulemuste järgi erinevad Põltsamaa piirkonna, Jõgeva ning selle lähiümbruse ja Peipsi äärsete valdade ettevõtjate suhtumine ja vaated osades küsimustes kardinaalselt.
Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse uuringust selgus, et kui Põltsamaa piirkonna ettevõtjad ootavad kohalikult omavalitsuselt tuge üldise infrastruktuuri loomisel, siis Peipsi kandis loodetakse, et omavalitsus tooks rohkem investoreid, aitaks turgu leida ja teeks ka reklaami.
Samuti erineb piirkonniti panustamine infrastruktuuri arendamisse. 42 protsenti Põltsamaa piirkonna ettevõtjatest vastasid, et nemad on aidanud parandada infrastruktuuri ja sellega ka oma ettevõtte infrastruktuuri. Peipsi piirkonnas oli infrastruktuuri investeerinud ettevõtjaid küsitletute hulgas vaid 10 protsenti.
Neid kolme piirkonda peaks tema hinnangul ka arendama isemoodi, sest igaühel on mingi oma spetsiifiline asi, mida arendada. Näiteks Põltsamaa piirkonna ettevõtjad soovivad, et kohalik omavalitsus aitaks rohkem rajada tööstuskülasid ja ergutaks ettevõtjaid ning toetaks suurte projektide läbiviimist. Peipsi piirkonna ettevõtjad leiavad, et kohalik omavalitsus peaks aitama neil turgu leida.
Koostöö olematu
Uuringust selgus, et Jõgevamaa ettevõtjad teevad vähe koostööd. 70 protsenti küsitletutest pidas koostööd poolikuks või väheseks. Peipsi piirkonnas teevad ettevõtjad kõige vähem koostööd, Põltsamaa piirkonnas kõige rohkem. Kõige rohkem takistavad koostööd isiklikud suhted, vajaduse puudumine, kadedus ja konkurents. Kusjuures pigem suheldakse kohalike omavalitsustega kui tehakse tihedamat koostööd omavahel.
Paljudel juhtudel ootavad ettevõtjad eelkõige infrastruktuuri kordategemist ja toetusi suurte tootmishoonete renoveerimiseks.
Ettevõtlusuuringust tuli välja seegi, kuidas Jõgevamaal töötajaid leitakse. 66 protsenti vastanutest ütles, et uute töötajate leidmiseks kasutavad nad sõprade ja tuttavate abi, järgnes meedia ehk ajalehekuulutused, siis töövahendusbüroo. Koolidega teeb töötajate leidmiseks koostööd vaid 3,3 protsenti küsitletutest.
Neid ettevõtjaid, kes on viimase kolme aasta jooksul ostnud masinaid ja seadmeid ning tarkvara, on maakonna ettevõtjate hulgas 74 protsenti. Samas on enamik neist kulutustest olnud seotud ettevõtte senise tegevuse jätkamisega ja vaid 20 protsenti vastanutest on tegelenud reaalselt tootearenduse või teadus- ja arendustegevusega ehk siis innovatsiooniga. Üle poole ettevõtjatest on ka oma töötajate koolitamisse investeerinud.
Ettevõtlusuuringu terviktekst on järgmisest nädalast kõigile huvilistele kättesaadav koostöökoja ja arenduskeskuse kodulehel.
Palju koolitusi
MTÜ Jõgevamaa Koostöökoda loodi 2006. aastal selleks, et Jõgevamaal ellu viia Leader-meedet. Kõigepealt esitati PRIAsse projekt ja taotleti raha oma tegevusrühma arendamiseks ning piirkonna maaelu arengustrateegia koostamiseks.
Raha saadi üle 900 000 krooni. Aastatel 2007-2008 loodi koostöökojale oma büroo, võeti tööle tegevjuht ja viidi läbi kaks uuringut. Strateegia koostamiseks käidi Soomes Jokivarsikumppanite koostöörühma juures. Tutvuti soomlaste kogemustega Leader-programmi elluviimisel, soomlased käisisd Jõgevamaal mullu mais.
Jõgevamaa Koostöökoja arengupäevadel on ühiselt kindlaks määratud Jõgeva maapiirkonna arenguvisioonid ja meetmed maaelu edendamiseks. Arenguseminaride ja uuringute põhjal valmib Jõgevamaa maapiirkonna arengustrateegia, mille alusel mittetulundusühing Jõgevamaa Koostöökoda hakkab edaspidi jagama projektitoetusi.
“Mai lõpus valmiva arengustrateegia põhjal taotleb Jõgevamaa Koostöökoda järgmise projektiga raha, et hakata strateegias ette nähtud plaane ellu viima. Projektikonkursse hakatakse välja kuulutama 2009. aastal,” ütles MTÜ Jõgevamaa Koostöökoda tegevjuht Valve Varik
Leader-meetmest on väga pikalt räägitud, tegelikkusse jõuab see raha aastal 2009. “Inimesed väsivad juba ära, sest raha tuleb pika aja pärast. Inimesed ootavad konkreetset tulemit, et millal ja kui palju nad raha saavad,” nentis Varik.
Tema sõnul pole aga rahastamisprotseduur nii kiire, kui lõppkasutaja ootaks. “Jõgevamaal MTÜd on väga tugevad, eriti küla- ja kodukandiliikumises, kuid ettevõtjad on passiivsemad,” tunnistas koostöökoja tegevjuht.
Mis on Leader
Mõiste LEADER tähendab tõlkes “Seosed erinevate maamajanduse arengu tegevuste vahel” ja see on tuletatud prantsusekeelsest terminist Liaison Entre Action de Developpement de l’Economie Rurale.
Leader on Euroopa Liidu algatusprogramm, mille abil edendatakse elu maapiirkonnas kohalike inimeste algatuste ning koostöös ettevalmistatava ja rakendatava piirkonna arengustrateegia kaudu.
Leader-programmi erinevad etapid:
Leader I (1991-1994)
Leader II (1994-1999)
Leader+ (2000-2006)
Euroopa Liidu kogemused on näidanud, et Leader võib oluliselt muuta maapiirkondades elavate inimeste igapäevaelu. Leader-programmi ülesehitust iseloomustab tähelepanu kohalike inimeste arenguvõimalustele, piirkonna erivajaduste arvestamisele ja erinevate osapoolte kaasamisele.
Euroopa Liidu programmperioodil 2004-2006 oli uutele liikmesriikidel võimalus kasutada Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastust rahastatavat Leader-tüüpi meedet.
Eesti on rakendanud Leader-lähenemist RAKi meetme 3.6 “Kohaliku initsiatiivi arendamine – Leader-tüüpi meede” kaudu. Leader-tüüpi meedet teostatakse kahes tegevusvaldkonnas – oskuste omandamine ja integreeritud maapiirkonna arengustrateegia.
Esimese tegevusvaldkonna raames toimub kohalike arengustrateegiate koostamine, teise tegevusvaldkonna raames aga strateegiate elluviimine.
2006. aastal esitas Leader-tüüpi meetme raames toetusetaotluse 24 kohalikku tegevusgruppi. Toetuse suurus kokku oli 28,8 miljonit krooni.
Jõgevamaal ühinesid kõik vallad ja Mustvee linn, toetust saavad taotleda maapiirkonnad ja alla 2500 elanikuga linnad.
HELVE LAASIK
