Eesti Energia e-teeninduses täidetud energiaprofiilidest selgub, et vaid kolmandik Eesti peredest on ette võtnud konkreetseid samme vee ja selle soojendamiseks kuluva energia säästmiseks. See tulemus on üllatav, sest vee soojendamine on kütte järel enamasti suuruselt teine kodukulu. Just seetõttu võtame seekordses blogis vaatluse alla veekulud ning säästmisvõimalused köögis ja vannitoas.
Vee kokkuhoid köögis
Ühe müüdi kohaselt on nõude käsitsi pesemine vee- ja energiasäästlikum kui nõudepesumasin, kuid tõele vastab tegelikult hoopis vastupidine väide. Säästlike nõudepesumasinatega on võimalik kokku hoida kuni 90 protsenti vett ja kuni 60 protsenti vee soojendamiseks kuluvat energiat. Kvaliteetsete nõudepesumasinate eluiga ületab tänapäeval juba 10 aastat. Sellise masinate tasuvusaeg on aga tunduvalt lühem – veidi alla kuue aasta. Maksimaalse kokkuhoiu saavutamiseks tuleks vältida poolikute masinatäite pesemist, eelistada võimalusel säästlikke (economy) režiime ja loobuda nõude loputamisest voolava vee all enne nende masinasse panemist. Võimalusel tasub kasutada programmikella ja ajastada nõudepesu öisele ajale, mil elekter on odavam.
Voolava vee all nõusid pestes kulutab keskmine neljaliikmeline perekond ligi neli eurot nädalas. Vee survet kompenseeriva kraaniotsikuga saab seda kulu vähendada 1,5 korda. Kui aga pesta ja loputada nõusid veega täidetud kraanikausis, võib vee- ja energiakulu veelgi väheneda. Samuti pole mõistlik sulatada külmunud toiduaineid voolava sooja vee all. Kui eelistate juua väga külma kraanivett, tasuks kannu kraaniveega külmkapis hoida. Kõik tilkuvad kraanid või segistid, mille ühenduskohtadest lekib ka vähesel määral vett, tuleb kiiresti parandada, sest nii võib päevas raisku lasta isegi kuni
Vett annab säästa ka toiduvalmistamisel. Näiteks juurviljade või makaronide keetmisel pole vaja täita potti veega ääreni. Sama kehtib kiirkeedukannude puhul – tassitäie vee keetmiseks ei tasu täita veega kogu kannu, vaid panna sinna vajaminev veekogus. Aega ja energiat säästab ka see, kui ajada vesi enne keema kiirkeedukannus ja kasutada seda siis näiteks supi valmistamisel.
Vee ja energia kokkuhoid vannitoas ning tualetis
Vannitoas annab suurima võidu duši eelistamine vannivõtmisele. Keskmine vanniskäik võtab ligi
Veesäästlikud dušiotsikud on täna kasutusel ligi neljandikus Eesti kodudest – nii selgub Eesti Energia e-teeninduses täidetud energiaprofiilidest. Veesäästlike dušiotsikute veekulu on keskmiselt kaks kuni kolm korda väiksem kui tavalistel segistitel. Eelistada võiks just aeraatoriga segisteid, sest need segavad veevoolu õhuga ja seega ei tundu veevool harjumatult nõrk.
Ent kuidas teha kindlaks, kas dušiotsiku vahetamiseks on põhjust? Selleks tee läbi järgmine praktiline katse: mõõda ämbrisse 4 liitri joon, aseta ämber dušiotsiku alla, keera vesi lahti normaalse tugevusega ja mõõda, palju kulub selle koguse täitumiseks aega. Kui neli liitrit täitub kiiremini kui 20 sekundiga, võiksid mõelda dušiotsiku vahetamisele.
Duši eelistamine vannile, säästlik dušiotsik ja lühem pesuaeg võib keskmisele 4-liikmelisele perele aastas säästa kuni
Kui kasutate lokaalset boilerit, kulutate vee soojendamiseks vähem energiat, hoides vee temperatuuri alla 55 kraadi. Elektriboilerite puhul tasuks eelistada programmikellaga boilereid, mille puhul saab kütteperioodi sättida öisele, soodsama elektrihinnaga ajale. Kui boileril taimerit pole, tasuks eelistada dušši just enne magamaminekut, sest sel juhul hakkab boiler vett soendama öötariifi kehtimise ajal. Ühtlasi tasuks boiler paigaldada võimalikult lähedale kraanikausile või dušile, sest nii läheb vee liikumisel torustikku mööda vähem energiat kaotsi.
Ka tualetis saab vett säästa
Tualetipotti valides tuleks kindlasti eelistada kahe kambriga paake, mille puhul saab reguleerida, kui palju vett korraga kasutada. Vanemate tualetipottide puhul on aga abiks üks kaval nipp: veekulu saab vähendada kuni kolmandiku võrra, kui asetada veepaaki näiteks veega täidetud pudel. See vähendab kambri veemahtu, mis tähendab, et iga loputusega kasutate automaatselt vähem vett.
Kokkuvõttes näitab ligi 12 000 kasutaja poolt täidetud energiaprofiilide statistika, et neljaliikmeline perekond võiks vee ja selle soojendamiseks kuluva energia kokkuhoiu kaudu aastas säästa ligi 130 eurot. Et tulemust saavutada, tuleb aga alustada õigest kohast — tegelike veekulude ja nende põhjuste väljaselgitamisest. Lihtne tööriist selleks on Eesti Energia e-teeninduses asuv energiaprofiil, mille 24 küsimusele vastates saate ülevaate nii oma elektri-, vee- kui ka küttekuludest. Profiilis antud vastuste kõrval koostatakse igale vastajale ka konkreetsed soovitused, kuidas energiakulu vähendada ja palju sellega raha kokku hoida saab.
i
TEET KEREM, Eesti Energia energiasäästu valdkonna projektijuht
