Hõive alanes kolmandas kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 8000 inimese võrra. Hõive vähenemine tulenes töötajate arvu vähenemisest ehituses, energeetikas ja töötlevas tööstuses. Piirkondadest langes töötajate arv Kirde- ja Kesk-Eestis. Ehitust mõjutab rajatiste ehitamise vähenemine, põlevkiviga seotud harusid aga energia hinna oluline langus. Kui teises kvartalis kompenseeris hõive languse ehituses ja tööstuses töötajate arvu tugev kasv teeninduses, siis kolmandas kvartalis oli teeninduses hõivatuid vaid tuhande inimese võrra rohkem kui aasta varem.
Töötute arv suurenes kolmandas kvartalis oluliselt – 16 000 inimese võrra. Kokku otsis Eestis aktiivselt tööd 53 000 inimest. Neist pooled olid tööd otsinud alla kuue kuu. Tööpuudus kerkis kolmandas kvartalis 7,5 protsendini. Sama suur oli tööpuudus ka kaks aastat tagasi.
Tööturult eemal olevate inimeste arv (need on inimesed, kes õpingute, kõrge vanuse, halva tervise või näiteks laste kasvatamise tõttu ei tööta ega otsi tööd) vähenes kolmandas kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 10 000 inimese võrra. Mitteaktiivsuse vähenemist mõjutasid riigipoolsed reformid: pensioniea tõus ja töövõimereform. Oktoobri lõpus otsis töötukassa toel tööd umbes 5000 vähenenud töövõimega inimest. Ka õpingute tõttu tööturult eemal olevate inimeste arv alanes.
Järgmisel aastal peaks hõivatute arv olema veidi väiksem kui sel aastal. Tööealine elanikkond väheneb ja tööjõukulude kiire kasv sunnib tööprotsesside efektiivsust tõstma. Samal ajal ehitussektori hõive peaks järgmisel aastal riigitellimuste toel kasvama. Energeetikasektori väljavaade on ka tänu nafta hinna järk-järgulisele tõusule mõnevõrra positiivsem. Töövõimereformi tõttu jätkub järgmisel aastal tööpuuduse määra tõus. 2016. aasta teisel poolel lisanduvad töötukassa klientide hulka peamiselt hiljuti töövõime kaotanud inimesed. Alates 2017. aastast hakkab töötukassa hindama ja tööturule suundumist toetama ka teisi püsiva töövõimetusega inimesi.
LIIS ELMIK, Swedbanki vanemökonomist
