Eelmisel nädalal asustati 16 050 Euroopa angerja maimu Vooremaa väikejärvedesse, kus tegeldakse kutselise kalapüügiga. Angerja püük ja müük on järveäärsetele kalameestest väikeettevõtjatele põhiline sissetulekuallikas.
Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna kalapüügi korralduse ja andmete analüüsi büroo Jõgevamaa peaspetsialisti Peeter Tõnismäe sõnul lasti Saadjärve 7800, Kaiavere järve 4470 ja Kuremaa järve 3480 Euroopa angerja (Anguilla anguilla) maimu. “Kaheteistkümne sentimeetri pikkused maimud olid ette kasvatatud Tartumaal Rõngu vallas Korustes asuvas Triton PR-i kalakasvanduses,” ütles Tõnismäe.
“Hea on tõdeda, et väikejärvedesse toodavad angerjamaimude kogused on viimastel aastatel kasvanud. Saagid siiski kõiguvad, sest palju oleneb ka ilmastikust. Näiteks tänavusel soojal kevadel oli kala kergem kätte saada, sest angerjas armastab sooja,” rääkis Saadjärve kalur Kalle Bruus. “Tänavu kevadel lasti Kaiavere järve
Kuremaa kalur Mati Kärmas tõdes, et ilma angerjapüügita poleks kutselisel kalapüügil väikejärvedel erilist majanduslikku mõtet. “Angerjapüük on hooajaline tegevus. Minu kogemuste põhjal on aga nõudlus alati olemas. Näiteks praegu soovitakse eriti sageli mõni kilo angerjat kodusele toidulauale osta,” ütles ta.
Peeter Tõnismäe sõnul said angerjavarud lisa ka Võrtsjärves ja Võrumaal Vagula järves, kuhu lasti vastavalt 108 090 ja 3720 angerjamaimu. “Järvede asustamist angerjamaimudega toetasid PRIA ja Euroopa Kalandusfond. Rahastamine toimus Euroopa rakenduskava 2007-2013 meetme 3.2 “Veeloomastiku ja -taimestiku kaitse ja arendamine” raames eraldatud vahenditest,” ütles põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna peaspetsialist.
Väikejärvede angerjamaimudega täiendamisel osalesid ka keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti, sama valdkonna spetsialist Aimar Rakko ning Raimond Helmdorf firmast Interfish Balti AS.
i
JAAN LUKAS
