Möödunud laupäeval tantsisid Eesti nais- ja segarahvatantsurühmad Viimsis võistu Maie Orava loodud tantse. Naisrühmade hulgas saatis suur edu Jõgevamaa tantsijaid: Jõgevahe Pere naisrühm hõivas teise, Laiuse Meie Mari kolmanda ja Põltsamaa Uhka viienda koha.
Naisrühmad pidid kohustuslikuna ette kandma tantsu “Lõo lugu”. Kõige paremini õnnestus see Meie Maril, Jõgevahe Perele andis zhürii teise koha.
“Meil esimene tants ebaõnnestus: kõige riskantsem koht — teise tuuri kolmas osa —, mis samas on kogu tantsu võtmeks, äpardus tehniliselt,” ütles Jõgevahe Pere naisrühma juhendaja Airi Rütter. “Tegelikult ei õnnestunud seda kohta perfektselt ära tantsida kellelgi, aga Meie Mari oli selles tantsus meist tõesti parem. Osalt võib-olla sellepärast, et võistluspaiga libe põrand ja napp lavaruum olid neile harjumuspärasemad kui meile: neil ju koduski samasugused tingimused.”
Vabalt valitud tantsuna esitas Jõgevahe Pere tantsu “Unt aea taga” ja Meie Mari “Vigala reilendri”. Selles voorus läks paremini Jõgeva naistel, kes säilitasid üldkokkuvõttes teise koha. Laiuse Meie Mari langes kolmandaks, esikohale tõusis aga esimeses voorus neljanda tulemuse saanud Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi neidude rühm, kes suutis “Liisu polkas” väga kerget jalga ja suurepärast hüppevõimet demonstreerida. Põltsamaa Uhka tuli viiendaks.
Kui Jõgevahe Pere naisrühma tantsija Marika Järvet pärast konkurssi Maie Oravale lilli viimas käis, öelnud too, et temalt oleksid nad “Unt aea taga” esituse eest hindeks saanud 12+.
Hunt aia taga
Naljatoonis esitatud küsimusele, et kes siis hunti kehastas, vastas Airi Rütter:
“Trennis teen seda mina, võistutantsimisel võis see roll olla zhürii liikme Henn Tiiveli kanda: tema on tavaliselt kõige kriitilisem.”
Nali naljaks, aga Airi tavatseb siis, kui kõnealust tantsu harjutatakse, tõesti maas roomates hunti mängida — et naised paremini aru saaksid, kus nad seda hunti nägema ja kuidas kartma peavad.
Meie Marile sai saatuslikuks ilmselt see, et valiti liiga pikalt repertuaaris olnud tants.
“Ju vist arvasime “Vigala reilendri” endal juba “jala sees” olevat,” arvas Laiuse rühma tantsija Malle Aia. “Nii ununes vajalik korrektsus. Aga ka kolmanda koha üle olime ülimalt õnnelikud ja rahul: nii säilib ju võimalus kõrgemale pürgida!”
Airi Rütter lisas, et kui ühe maakonna kolm esindust jõuavad veerandsaja võistleja hulgast esiviisikusse, siis on see väga kõva tulemus.
Jõgevahe Pere on teeneka Rakvere tantsujuhi Maie Orava loomingu võistutantsimisel osalenud kolm korda. Esimesel korral tuldi kuuendale, teisel korral kolmandale ja nüüd teisele kohale. Nii et üks aste on veel ülespoole astuda jäänud.
“Rangelt võttes olime juba seekord parim naisrühm, sest võitja näol oli ju tegemist neidude rühmaga ning varasematel võistutantsimistel on nende üle eraldi arvestust peetud,” ütles Airi Rütter.
Õlatunne
Võistlustulemustest olulisem oli tema sõnul siiski see soe, sõbralik ja üksteist toetav õhkkond, mis võistutantsimisel vähemasti naisrühmade hulgas valitses.
“Nüüd, mil oleme ise maha saanud nii naistetantsu festivali kui ka üleriigilise naisrühmade simmani korraldamisega, on teiste rühmade toetav suhtumine eriti tugevasti tunda,” ütles Airi Rütter.
18 segarahvatantsurühma võistlesid kahes eri kategoorias. B- ja D-segarühmade hulgas osutus võitjaks Kose noorterühm, teise koha sai Kohila rahvatantsurühm Rõõmutallad ja kolmanda Kolga rahvatantsurühm. A-segarühmadest oli parim Toome tantsuselts, teise koha sai tantsuansambel Tarbatu ja kolmanda koha Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli vilistlasrühm.
Rändauhinna ning ühtlasi järgmise võistutantsimise korraldamise au pälvis B- ja D-segarühmade kategooria võitja Kose noorterühm.
RIINA MÄGI
