Lätis möllab A-viirushepatiit ehk maakeeli kollatõbi. Registreeritud on üle 500 kinnitatud haigusjuhu. Tervisekaitseinspektsioon ei soovita planeerida koolilastega sõitu Läti Vabariiki, kui Läti külastamine on vältimatult vajalik, tuleb A-hepatiidi vastu vaktsineerida vähemalt kaks nädalat enne reisi.
Kõige rohkem on A-hepatiiti haigestumist registreeritud Riias ja Riia ümbruses, aga ka Latgales. Tervisekaitseinspektsiooni andmetel on haigestunutest 363 täiskasvanud ja 142 lapsed.
Eestis registreeriti möödunud aastal 13 A-viirushepatiidi juhtu, neist kümnel juhul toimus nakatumine väljaspool Eestit, sh kuuel juhul Lätis.
Mis tõbi see on?
A-viirushepatiit on maksapõletik, mida põhjustab A-hepatiidi viirus (HAV). Haigust esineb kogu maailmas, kõige enam arengumaades, kus hügieen on puudulik. Veega levivat nakkust põhjustab eelkõige puudulik veevarustus ja kanalisatsioon. Nakkusallikaks on haige inimene. Nakatumine toimub otsesel või kaudsel kokkupuutel haigega, tema väljaheidetega, saastunud esemetega, saastunud vee ja toiduainetega. Eelnevatel aastatel on mitmetes Euroopa riikides sagenenud haigestumine A-viirushepatiiti süstivate narkomaanide seas süstalde mitmekordsel kasutamisel.
Inkubatsiooniperiood kestab 2-7 nädalat. Haiguse kliinilised nähud on väsimus, palavik, oksendamine. Nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks. Nakkusohtlikkuse perioodi kestus on 1-2 nädalat enne haigusnähtude esinemist kuni kollasuse tekkimiseni. Viirus ei eritu enam väljaheitega väliskeskkonda nädal pärast kollasuse teket. Tavaliselt ei põhjusta A-hepatiidi viirus kroonilist haigust.
A-viirushepatiiti saab ennetada vaktsineerimise teel. Haiguse läbipõdemisel kujuneb eluaegne immuunsus. Tervisekaitseinspektsioon soovitab täita järgmisi ettevaatusabinõusid nakatumise vältimiseks: A-viirushepatiidi riskipiirkondadesse sõitjatel tuleb lasta ennast vaktsineerida vähemalt kaks nädalat enne reisi; juua nakkusohtlikus piirkonnas ainult pudelivett; mitte süüa pesemata juur- ja puuvilju; ettevaatlikult tarbida termiliselt töötlemata toitu, sh meresaadusi; hoiduda jääkuubikute tarvitamisest. Loomulikult tuleb kinni pidada ka hügieeninõuetest, alati tuleb käsi pestes ka seepi tarvitada. Riskirühma kuuluvatel inimestel (eelkõige tervishoiutöötajad, sotsiaaltöötajad, toidukäitlejad) tuleb lasta end vaktsineerida.
Kollatõve vastu saab vaktsineerida
A-viirushepatiiti nakatumise võimalus Lätis on hetkel üsna suur. Läti Rahva Tervise Agentuuri andmetel on Lätis A-viirushepatiidi kinnitatud haigusjuhte üle 500. Reisijate meeliskohas Jurmalas on sel aastal kinnitatud 8 A-hepatiidi juhtu.
Kui A-viirushepatiidi puhangu alguses möödunud aastal domineerisid haigestunute seas täiskasvanud, siis viimasel ajal on tõusnud just laste osakaal.
Aasta algusest on Lätis registreeritud kaheksa üle viie haigusjuhuga rühmaviisilist haigestumist, kus haigestunute üldarvuks kujunes 53. Neist ühel juhul toimus nakatumine saastunud toidu tarbimisel ja kahel juhul õppeasutustes.
Tervisekaitseinspektsiooni avalike suhete juht Iiris Saluri kinnitas, et A-hepatiidid vastu võiksid ennast vaktsineerida kõik need inimesed, kes pole kollatõbe kunagi põdenud, kes reisivad palju ja hoolivad oma tervisest.
“A-hepatiit ei varitse ainult Lätis, Läti on lihtsalt meile kõige ligem riik, kus haigusepuhang juba aasta aega on kestnud. A-hepatiiti on eelmisel aastal registreeritud rohkem ka näiteks Tshehhis. Üsna sageli tuuakse A-hepatiiti meile sisse Egiptusest, Indiast, Marokost ja mujalt. Vaktsineerimine kaitseb kollatõve vastu kõige paremini, alternatiiviks on piinlik puhtusepidamine reisidel, isiklik hügieen ja tähelepanu kõige suhtes, mida sööte, mida joote või millega kokku puutute,” rääkis Saluri.
Eestis registreeriti viimane suurem A-viirushepatiidi puhang aastal 1993 Lääne-Virumaal, kus haigestus üle 600 inimese. Kuna vahepealsetel aastatel meil suuremaid haigestumisi pole esinenud, siis on meil palju inimesi, kellel puudub selle haiguse suhtes immuunsus.
Tervisekaitseinspektsiooni üks ülesanne on hoiatada inimesi ning anda teavet, kus meid ohud varitsevad ning kuidas neid vältida. Antud ohu puhul annab kindlaima kaitse vaktsineerimine.
“Vaktsineerida saab näiteks perearsti juures, kellelt tuleks uurida ka konkreetse vaktsiini hinda. Vaktsineerima peaks end vähemalt kaks nädalat enne riskipiirkonda sõitmist,” lisas Saluri.
Hepatiiti peaks kahtlustama
*kui uriin ja väljaheide muudavad värvust
*limaskestad ja nahk lähevad kollaseks
*enesetunne on halb
*kui ollakse viibinud hepatiidi suhtes ohtlikus piirkonnas
JAANIKA KRESSA
