Mustvee vallas Ruskavere külas elav füüsilisest isikust ettevõtja Ellen Rajatalu kasvatab koduaias lilli. Iseäranis palju on tema peenardel mitmesuguseid iiriseid. Nende lilledega tegelemine võimaldab ettevõtjal ka paremini konkurentsis püsida.
Ellen Rajatalu kolis koos perega Tormast Ruskaverre 1984. aastal. „Algul töötasin Saare kolhoosis lüpsjana. Pärast majandi laialiminekut proovisin tegelda nii ühe kui teise valdkonnaga, peatuma jäin lillekasvatusel, millega olen tegelenud üle paarikümne aasta. See on võimaldanud ka töö ja hobi ühendada,” sõnas ettevõtja.
Ta proovis enda sõnul ka tomatit ja kurki kasvatada, mis aga liivasel maal hästi ei õnnestunud.
„Mu aias on olnud mitmesuguseid püsililli. Praegu keskendun aediiristele, mida on kollektsioonis kakssada sorti. Saan neid teistelt iirisekasvatajatelt: meil on omavahel head koostöösuhted. Samuti tellin sorte ühest Prantsuse firmast, ka Ameerika Ühendriikidest. Eriti uhked on suureõielised iirised. Mulle endale meeldivad ka madalad iirised, need hakkavad varem õitsema. Haruldaseks teevad mu lemmiklillesordi nii värv kui kuju,” rääkis Ellen Rajatalu.
Inimeste maitsed on erinevad
Tema sõnul on iirisesortidel ka põnevad nimed, mis eestikeelses tõlkes võiksid kõlada „Minu parim sõber,” „Flirtimine”, „Flirdime jälle” ja ka „Deliirium.”
Iiristel läheb nii aias kui vaasis korraga lahti kuus või seitse õiepunga „Inimeste suhtumine iiristesse on aga üsna äärmuslik , sest need lilled meeldivad kas väga või üldse mitte. Kurdetakse iiriste liiga kiiret õitsemist Iirisepeenra harimine nõuab piisavalt palju vaeva, mis ka tõsi, sest naadi või muu suurema umbrohu puhul ei aita muudki kui selle väljakaevamine. Siberi iirised nõuavad aga vähem hoolt.
Suuremal hulgal kasvatab Ellen Rajatalu ka amplitaimi, mille järele on püsivalt suur nõudlus. Tänaseks on tal amplid peaaegu müüdud, ostuhuvi suurenes ilmade soojenedes. Samuti on Elleni koduaias värvilist raudrohtu, mis on ravimtaim, kuid pakub ka silmailu. Samas näitab perenaine ka kaunist piiskenela põõsast.
Algul omandas ta lillekasvatusest teadmisi ja oskusi iseseisvalt, viiekümneaastaselt lõpetas aga kaugõppes Räpina aiandustehnikumi. „Õppida oli huvitav ja sain sealt tugevad baasteadmised. Lõputöö koostasin ebaküdoonia istandusest.”
Tema sõnul on lillekasvatusettevõtjal suuremateks kulutusteks taimede ostmine. „Tänapäeval tehakse seda suuresti interneti kaudu. Arvestame peab ka kütte hinna tõusuga . Kallinenud on ka müügikohad turuplatsidel. Probleemiks kipub olema seegi, et Eestis, eriti Lõuna-Eestis, pakuvad kohalikele lillekasvatajatele konkurentsi Läti ettevõtjad,” ütles ta.
Müügikohad üle Eesti
Veel märkis Rajatalu, et ka Eesti lillekasvatajate vahel on konkurents suurenenud. „Juurde on tulnud väga palju uusi tegijaid. Seda silmas pidades olengi püüdnud leida oma nišši. Olengi leidnud selle iiristes, mida just väga palju ei pakuta.
Üldiselt võib täheldada ka lilletaimede ostuhuvi tõusu. Küllap on ka inimeste rahakotid priskemaks läinud. Tulevikus kavatsen aga lillekasvatust mõneti kokku tõmmata ja selle tegevuse lisasissetulekuallikaks ja ühtlasi hobiks jätta. Mõlemad abikaasaga saame ka pensioni,” rääkis ettevõtja.
Kodus käib Ellen Rajatalul lilletaimede ostjaid suhteliselt vähe. Naine Ruskaverest müüb aga sageli taimi laatadel, kaugemad neist Narvas ja Tallinna külje all. Iseäranis sageli kohtab teda Mustvee turul ning ka Kääpa OTTi müügipäevadel.
„Kääpa OTT meeldib mulle väga. Meil on seal väga hea seltskond, aitame üksteist. OTTi organiseerija Annika Oras on väga tubli,” kinnitas lilledele pühendunud ettevõtja.
JAAN LUKAS
