Kuigi hinnatõusust jätkub ka käesoleval aastal, puudutavad eestimaalasi siiski muudatused, mis igapäevast hakkamasaamist pisut kergendavad.
Kui võtame näiteks keskmist palka teeniva kolmelapselise pere, võivad kulutused tänavuste muudatuste abil kahe protsendi võrra väheneda. Keskmist palka teeniva üksiku inimese puhul on see näitaja neli protsenti. Ent kuna hinnatõus on kulurühmade lõikes erinev, võivad reaalsed kulutused samas kasvada kiiremini kui keskmine inflatsioonitempo aastas.
Kui riigikogu jõustaks näiteks tulumaksuvaba miinimumi summas 160 eurot kuus, annaks see keskmist palka teenivale inimesele juurde 3,36 eurot kuus ja aastas teeks see umbkaudu 40 eurot.
Rääkides aga sel aastal jõustunud ja kavandatavatest muudatustest, siis töötuskindlustusmakse vähenemine suurendab näiteks keskmist palka teeniva inimese sissetulekut 5,4 euro, miinimumpalka teeniva inimese palka kahe euro võrra kuus.
Alampalga tõus 290 eurolt 320 eurole mõjutab otseselt küll vaid kolme protsenti tööealisest elanikkonnast, ent see on ka aluseks mitmetele muudele riigi poolt kehtestatud kuludele. Näiteks mitmes omavalitsuses sõltub lasteaia kohatasu alampalga suurusest. Tartus on see 11 protsenti miinimumpalgast, Viljandis 10, Pärnus 12 ja Viimsis 20, Tallinnas 10-12. Seega tuleb näiteks Tallinnas maksta lasteaiakoha eest mulluse pea 31 euro asemel ligi 34 eurot kuus.
Käesolevast aastast on alampalgaga seotud ka lapsepuhkuse tasu, mis oli varem 4,25 eurot päevas, nüüd aga 15,18. Töölepingu seaduse järgi on lapsevanemal õigus saada kolm lapsepuhkuse päeva aastas juhul, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last, ning kuus päeva, kui tal on kolm alla 14-aastast last või alla kolmeaastane laps.
Alampalga suurenemine mõjutab ka minimaalse elatisraha suurust, mis on pool alampalgast ühe lapse kohta ehk nüüdsest 160 eurot kuus, kui elatis pole kohtu poolt välja mõistetud kindla summana.
Alampalgaga on seotud vanemahüvitise alammäär, abikaasatasu välisteenistuse korral ning mitmete omavalitsusametnike töötasud, samuti töö kõrvalt kooli lõpetamiseks vajalik õppepuhkus, mida tasustatakse 15 päeva ulatuses miinimumi järgi.
Juba 1. juulist tõuseb lapsetoetus kolmanda ja enama lapse kohta peres 76,72 euroni ehk 19,18 eurot kuus, samuti kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni ühekordne sünnitoetus 1000 euroni lapse kohta.
Tänavu makstakse põhikooli lõpetanud lapsele peretoetusi ka juuli ja augusti eest, sõltumata õpingute jätkamisest. Kui laps õppimist ei jätka, lõpeb õigus toetust saada järgmise õppeaasta algusest ehk septembrikuust.
Juunist saavad allpool absoluutse vaesuse piiri elavad pered hakata taotlema vajaduspõhist peretoetust. Täiendava toetuse suurus on 9,59 eurot, kui peres on üks lapsetoetust saav laps, ja 19,18 eurot, kui peres on kaks või enam lapsetoetust saavat last.
Töötuskindlustushüvitise maksimummäär tõuseb tänavu 1054 eurole kuus, mis on üle 62 euro enam kui mullu. Töötutoetuse päevamäär tõuseb 2,11 eurolt 3,27 euroni, mis teeb nüüd kuus kuni 101,37 eurot.
Kevadeks kavandatakse ka viieprotsendilist pensionitõusu, kuid esialgu võib see paljudele pensionäridele tähendada, et nad peavad 336 eurot ületava penisoniosa eest hakkama tulumaksu maksma.
i
ANNE SÄGI, Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse töötaja
