5. mail muutis Jõgeva maavanem oma korraldusega avalikult kasutatavatel veekogudel mootoriga varustatud veesõidukite (mootorpaatide, jetide) liiklemise korda. Uut regulatsiooni kiputakse tõlgendama aga selliselt, et nüüdsest on mootorpaadiga sõitmine lubatud kõigil Jõgevamaa veekogudel. Nii see siiski ei ole ning alljärgnevalt on selgitatud, kus ja millal tohib tegelikult sõita.
Alljärgnev jutt käib vaid avalike või avalikult kasutatavate veekogude kohta, mille nimekirja leiab Vabariigi Valitsuse määrusest “Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine”. Veeseaduse järgi on nendel veekogudel mootorpaatidega liiklemine lubatud, kui seda mõne muu õigusaktiga ei piirata. Teisisõnu kehtib põhimõte – kõik see, mis pole keelatud, on lubatud. Paraku ei saa ka Jõgeva maakonnas ilma täiendavate piiranguteta veeliikluses. Arvestada tuleb keskkonnaministri kehtestatud nõudeid veeliiklusele siseveekogudel, looduskaitselisi piiranguid ning maavanema poolt veeliiklusele seatud täiendavaid kitsendusi.
Peipsi on laevatatav siseveekogu
Kõigil siseveekogudel on veeliiklust korraldavaks õigusaktiks keskkonnaministri määrus “Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded”. Erandina ei kehti see Peipsi järve kohta, kuna tegemist on laevatatava siseveekoguga. Seal on veeliiklus korraldatud Meresõiduohutuse seaduse ning selle alusel välja antud mitmete määrustega. Kõigil ülejäänud veekogudel tuleb juhinduda aga eelpool nimetatud määrusest, millega on näiteks siseveekogudes veesõidukite maksimaalseks liikumiskiiruseks seatud 30 km/h.
Samuti on keelatud sisepõlemismootorite kasutamine järvedel, mille pindala on alla 100 hektari, ning jõgedel, mille minimaalne laius veesõidukite liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 meetri. Siiski on alates 2009. aasta augustist elektrimootorite kasutamine nimetatud suurusest väiksematel järvedel ja jõgedel lubatud.
Kaitsealadel tuleb lisaks keskkonnaministri määrusele arvestada ka kaitse-eeskirjas sätestatud nõudeid. Üldjuhul on mootorita ujuvvahendiga (sõudepaadiga) sõitmine kaitsealadel lubatud, kui kaitse-eeskirjaga ei ole nendel veekogudel kehtestatud alalist või ajutist liikumiskeeldu (katsealade sihtkaitsevööndid, loodusreservaadid). Seevastu mootori (nii sisepõlemis- kui elektrimootorite) kasutamine on mitmetel kaitsealadel keelatud või lubatud ainult Keskkonnaameti kirjalikul nõusolekul.
Tuleb arvestada kaitsealade nõudeid
Veeseadusest tulenevalt on maavanemal õigus oma korraldusega keelata avalikult kasutataval veekogul veesõidukitega liiklemine ja kehtestada liikluskiiruse piirang, kui liiklemine ohustab veeliiklust, kahjustab veekogu seisundit, võib lõhkuda veekogu kaldaid või kahjustada kalavarusid või kalakoelmute seisukorda. Samuti siis, kui see häirib teisi veekogu kasutajaid, näiteks vee peal toimuvaid spordivõistlusi.
Piiranguid võib maavanem kehtestada nii laevatatavatele kui mittelaevatatavatele siseveekogudele ning need võivad olla ajutised või alalised. Sisuliselt saab maavanem oma korraldusega seada veeliiklusele täiendavaid piiranguid, kuid ei saa näiteks lubada mootorpaadiga sõitmist veekogul, kus see on kaitse-eeskirjaga keelatud. Just see nüanss on paljudes paadiomanikes üksjagu segadust tekitanud.
On kujunenud arusaam, et 5. mail välja antud korraldusega lubas Jõgeva maavanem mootorpaatidega sõita kõigil maakonna veekogudel. Tegelikult tuleb aga veekogudel liiklemisel jätkuvalt arvestada ka keskkonnaministri määruses ja kaitsealade kaitse-eeskirjades sätestatud nõudeid.
<span lang=”ET” style=”FONT-SIZE: 10pt; FONT-FAMILY: Arial”>Kehtetuks tunnistati vaid maavanema varasem korraldus, mis seadis põhjendamatult suuri kitsendusi liiklusele avalikult kasutatavatel veekogudel. Vajadus Jõgeva maavanema korraldust muuta tekkis eelmise aasta sügisel, kui keskkonnaministri määrusega lubati elektrimootorite kasutamist ka väiksematel järvedel ja jõgedel. Jõgevamaal kehtinud piirang seda võimalust paadiomanikele ei andnud.
Alati tasub küsida
Maavanema uue korralduse järgi on Jõgevamaal asuvatel avalikult kasutatavatel veekogudel keelatud jetiga sõitmine, välja arvatud Peipsi järvel ja Kamari paisjärvel. Piirang on vajalik, et vältida tugeva veeväljasurve mõju veekogude põhjasetetele ja sealsele elustikule, sealhulgas kalavastsetele. Samuti kehtestati Põltsamaa linna piires Põltsamaa jõel liiklemisel veesõidukite lubatud piirkiiruseks 5 km/h, kuna suurema kiirusega veesõidukite liiklus kiirendab ülalpool Põltsamaa jõe paisu veehoidla setetega täitumist, uhub liiva ujumiskohalt, kahjustab jõe kaldaid, rikub seal asuvate muinsuskaitseväärtusega hoonete vundamente, kahjustab jõeforelli kudemiseks sobivaid alasid ning häirib supluskoha ja jõega piirneva puhkeala kasutajaid.
Vooremaa maastikuala järvedel on lubatud veemootorsõidukite kasutamine kutselisel kaluril veekogul, kuhu talle on väljastatud kalapüügiluba.
Enne veekogule minekut veenduge, et seal liikumiseks (ka ilma mootorita ujuvvahendiga) ei ole seatud mingisuguseid piiranguid. Kui on vajalik Keskkonnaameti kirjalik nõusolek, siis tuleks avaldus selle saamiseks juba aegsasti sisse anda, sest selleks võib kuluda kuni 30 päeva.
Maavanemate korralduste kohta üle Eesti on olemas info LEKK kodulehel
http://www.kalastusinfo.ee/sisu/vee-peal-ja-kaldal/maavanemate-korraldused.php
Kehtivad piirangud mootorpaatidega liiklemisel Jõgevamaa suurematel kaitsealadel.
|
Kaitseala |
Veekogud, kus mootorpaadiga sõitmine on keelatud |
Märkused |
|
Vooremaa maastikukaitseala |
Saadjärv, Soitsjärv, Elistvere, Kaiavere, Prossa, Raigastvere järv, Kaarepere Pikkjärv, Ilmjärv, Amme jõgi. |
Erandina on lubatud Keskkonnaameti kirjalikul nõusolekul kuni 10 hj mootori kasutamine Saadjärvel. |
|
Endla looduskaitseala |
Endla järv, Sinijärv, Männikjärv. |
– |
|
Kääpa maastikukaitseala |
Jõemõisa-Kaiu-Papijärv, Särgjärv, Kääpa jõgi |
– |
|
Saarjärve looduspark |
Saare järv |
– |
|
Alam-Pedja looduskaitseala |
Pedja, Põltsamaa ja Pede jõgi. |
Erandina on lubatud kuni 10 hj mootori kasutamine Põltsamaa jõel ja Pede jõel (võimsus piiramata) Keskkonnaameti kirjalikul nõusolekul. |
AIMAR RAKKO, Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni vee-elustiku spetsialist
