Tüdrukud said mängust uusi sõpru ja end ekstreemsetes oludes proovile panna.
Kuidas sattusite seiklusmängu?
Katri: Vend kutsus, öeldes, et kodus pole niikui nii midagi teha.
Mairi: Ausalt öeldes, siis interneti kaudu. Õde Kadri oli varem KYLA 2005 vastu huvi tundnud ning ma vaatasin juhuslikult sama internetilehekülge. Ma rääkisin talle, et võiks minna. Mispeale Kadri ütles, et ta mõtles täpselt samamoodi koos minemisele. Ma arvan, et kui ma ei oleks seda lehekülge uuesti üles otsinud ja talle rääkinud, siis me arvatavasti ei oleks sinna läinudki.
Miks otsustasid osaleda?
Katri: Nipernaadi tundus huvitav olema. Hakkasin ise ka mõtlema, et kodus pole nagunii midagi teha.
Mairi: Eelmisel aastal tundsin huvi Suure Seikluse vastu, aga pärast laagrit, enne ma sellele tähelepanu ei pööranud.
Mis olid mängu juures kõige põnevamad tegevused?
Katri: Mudasõda oli parim. Linnajooks oli tore, ainuke asi, mis selle juures ei meeldinud, oli märjaks saamine. Mulle meeldisid ka võitluskunst ja uued sõbrad.
Mairi: Söögitegemine. Ise ma kodus eriti süüa ei tee. Mängud, näiteks suuga vee kandmine. Kauss, milles pidi vesi olema, oli muda täis ning seal ujusid satikad. Kõhe mul nende pärast ei olnud.
Mis oli mängu juures kõige halvem?
Katri: Oleks võinud natuke pikem olla.
Mairi: Palju oli sellist mõtlemist, et tegemist on hästi füüsilise laagriga, aga sel aastal oli natuke teistsugune. Kõik olid mõtlemist nõudvad mängud.
Miks võiksid noored osaleda sellises ettevõtmises?
Katri: Saad uusi sõpru ja kodust väljas käia, ei pea ainult kodus istuma. Sain ennast ka tavapärasest rohkem liigutada.
Mairi: Sellepärast, et seal mõtled teiste peale, mitte ainult endale. Muidugi, kogu see olemine – inimesed on koos ja nad on sõbrad. Leiad uusi mõnusaid sõpru.
Kuidas suhtusid väljahääletamisse?
Katri: See oli vastik, sest sa oled kõikidega sõber ja pead kellegi välja hääletama.
Mairi: See tekitas natuke kõhedust ja oli ebameeldiv. Ma arvan, et see väljahääletamine ühendab, see võiks ikkagi jääda ja olla. Väljahääletamine toob pingeid ja neid saab koos maandada. Kõik saavad üksteisele toeks olla.
Kas keegi tundis end kõrvaletõrjutuna, kui välja hääletati?
Katri: Ma arvan, et keegi kadedust ei tundnud, kui ta välja hääletati ja seejuures ka keegi ei põdenud. Kõigi meelest oli toredam olla sõpradega koos. Aga võib – olla sisimas mõni siiski tundis kadedust, aga ei näidanud seda lihtsalt välja.
Mairi: Ma arvan, et mõni tundis, et talle tehti liiga.
Mis Sa arvad, miks võitsid?
Katri: (naljatades) Teised kartsid, et nad ei saa süüa, kuna mina olin põhiline söögivalmistaja. Ma sain kõikidega hästi läbi. Ma ei oska midagi rohkem öelda, teised kaaslased teavad seda paremini.
Mairi: Oleks rohkem poisse olnud, siis ma ei oleks võitnud. Ma sain kõigiga hästi läbi ja vihavaenu minu vastu ei olnud ja minul teiste vastu ka mitte. Ma ise kogu aeg mõtlesin, et mõni poiss võidab, kas Madis Kompus või Mikk Saar. Madis läks kogemata ühe mänguga välja. Ma leian, et tore on olla tüdruk ja võita.
Kas Sa korraldaksid ise midagi taolist?
Katri: Kui natukene õpiksin ja kellegagi koos teeks, siis võiks ikka
Mairi: Põhikorraldaja nagu Karmo, ei tahaks olla, aga korraldamise juures tahaksin küll olla. Tahaksin metsas olla väike abiline.
Kuidas said hakkama muusikata, internetita, televisioonita ja teiste tehnika imedeta?
Katri: See ei ole probleem. Seal oli kogu aeg tegevust. Kui oleksin kodus olnud, siis ilmselt oleksin seepe vaadanud.
Mairi: Tegelikult oli see kerge, aga muusikast oli meil kõigil puudus. Telefoniga probleeme ei ole, sest keegi mulle nagunii ei helista. Meie laagrilauludeks olid “Sa vaata mul silma” Nexuselt ja Vanilla Ninja “Cool Vibes”
Millega muidu tegeled?
Katri: Koolis käin. Kevadel lõpetasin Jõgeva Ühisgümnaasiumis 9. klassi, sügisel asun õppima Nõo Reaalgümnaasiumi. Suvel olen väikest venda hoidnud. Nipernaadi laagri ajal sain puhata. Jõgeva aleviku Avatud Noortekeskuses juhendasin väikeste kunstiringi Osavnäpp, milles tegelesime klaasimaaliga. Praegu ei toimuks seda nagunii, sest esiteks on suvepuhkus ja teiseks noorteklubil ei ole ruume.
Mairi: Praegu ei tegele eriti millegagi. Lõpetasin kunstikooli, kus õppisin viis aastat. Olen osalenud mitmetel rattaretkedel, näiteks roheliste rattamatkal. Oma mõtetes püüan ma roheline olla, aga oma tegudes eriti seda ei ole. Suurem asi pidudel käija ma ei ole, kui lähedal on, siis käin. Olen käinud Tartus, seal on bänd Slide-Fifty. Varem mängisin ka päris pikalt jalgpalli.
Olen ka Jõgeva Ühisgümnaasiumi abiturient. Olin kaks aastat kooli õpilasomavalitsuses. Viimased kaks aastat olen olnud klassivanem. Koolis on küll niiviisi, et kui keegi teine tegemas ei ole, siis olen mina, kas vabatahtlikult või mitte.
Mida plaanid teha tulevikus?
Katri: Esmalt lõpetan gümnaasiumi. Siis tahan minna Tallinnasse sotsioloogiat õppima ning seejärel pühenduda tööle noortega. Mulle ei sobi töö, et istun päev otsa arvuti taga, ma pean ringi liikuma ja inimestega suhtlema. Mul on suhtlemisvajadus.
Mairi: Ma teen kõiki asju viimasel minutil, mistõttu pean veel mõtlemiseks aega võtma. Ma lähen kindlasti edasi õppima, aga ei tea, kas kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist või siis aasta hiljem.
Milline inimene Sa oled?
Katri: Ema arvates olen ma totaalne suhtleja. Ma ei põe võõra inimesega rääkima minnes, suhtlen temaga vabalt.
Mairi: Ma olen kunstihingega. Üks sõber ütles, et ma olen teistmoodi, ma võin nagu vahepeal keegi teine olla. Ühel hetkel hoian endasse, olen vaikne kusagil nurgas – vaatan ja kuulan. Ma pean ennast rohkem kuulajaks või jälgijaks. Teisel hetkel võin jälle natukene teistmoodi käituda.
Kas selliseid seiklusmänge ja laagreid peaks rohkem, kus noored on eemal tänapäeva imedest?
Katri: Võiks küll, kuna siis saadakse aru, et elu ei ole ainult internet ja mobiiltelefon ning õpitakse arvestama ka teiste inimestega. Saab ka igati toredalt aega veeta.
Mairi: Kindlasti võiks. Näiteks mina sain laagrisse läbi interneti. Tore, kui noored leiaksid sealt sellised võimalusi metsa laagrisse minna. Kõik võiksid proovida, olla niimoodi kusagil eemal tsivilisatsioonist. See on hea, kuna nii leiad kindlasti enda jaoks rohkem aega.
BIRGIT KASTEPÕLD
