Valimised olid? Olid. Vallavalitsus tehti? Tehti. Vallavanema saime? Saime. Temaga oleksime peaaegu et Laeva valla ka kaasavaraks saanud. 745 inimest, maksud-värgid, abiks ikka. Kahju, et ei saanud. Või on veel lootust? Tuleks vallavanemalt küsida, kuidas seisud on.
Saime volikogu esimehe, uued aseesimehed ja -naised, nende abid ning abide abikaasad, kes valda tegelikult juhivad.
Vähemalt uusi töökohti oleme juba loonud. Tsiteerides volikogu esimest aseesimeest Mai Treialit: “Veidi tagasi vaadates, siis ka aastatel 1920-1938 seati eesmärgiks väikeste, alla 2000 elanikuga valdade ühendamine, sest neis kulus enam kui pool rahadest halduskuludeks.” Seega, kui praegu üle poole läheb, siis kohe…niuh maha. Või ei tohiks nii karm olla? 3500 eurone brutopalk toob riigile ca 4700 eurot kogukulu, palga saaja arvele läheb 2750, maksudeks 1950 ning sellega saame mitu vallavaest ülal pidada.
Nüüd oleme Jõgeva suurvald. Kõlab ju uhkelt! Ja see pole mingi liialdus. Juba lähiajal on plaanis rajada valda kolm uut linna. Tsiteerin koalitsioonilepingut: “Käivitame programmi: Kuremaa – Jõgeva valla suvepealinn, Palamuse – Jõgeva valla sügispealinn, Jõgeva – Jõgeva valla talvepealinn ja Torma – Jõgeva valla kevadpealinn.” Aga kus on sadamalinn? Kas Pedja, Amme või või mõne järve ääres? Kui Mustvee läbirääkimistel pipardas, jäime Peipsist napilt ilma. Või arendame sadamat seal, kus linna veel ei ole? Tulevikku silmas pidades teen ettepaneku tunnistada linnaks ka Härjanurme.
Ning otse loomulikult on meil siis igal pööripäeval pidu. Teeksin ettepaneku vahetada pealinnu marsisammul orkestrite ning tulevärkide saatel. Nii et musikaalsed poisid, kes kodus seni vaid kannatlikke vanemaid trummi tümistamisega on rõõmustanud ja sportlikud neiud, kelle jalad ületavad paraja varuga algkõrguse, siin on teie võimalus.
Arenguruumi siiski on. Teaduspealinna tahaks, ettevõtluspealinna tahaks. Äkki sellest ei piisa, kui noored Ädakülas tädi Maalile nutitelefoni kasutamist õpetavad? Ootan uudishimulikult lubatud noorte ettevõtluskonkurssi. Naabervalla veinipealinnas Põltsamaal oli Liivi sõja ajal koguni kuningriik. Ja kui põltsamaalased oleksid suutnud oma talendi ehk hertsog Magnuse õigel ajal Kuramaalt koju meelitada, oleks Trinidad ja Tobago võibolla tänaseni nende valla asumaa.
Kindlalt viiakse ellu ka valimiseelne lubadus muuta teed tolmuvabaks. Aktiivse kodanikuna on mul siingi ettepanek. Kui me vähendaksime bussitransporti poole võrra, ajaksid need bussid ka poole vähem tolmu üles. Aga tundub, et seda taibati ilma minutagi. Tuttav kommenteeris, et varsti saab autotu kodanik Luualt linna ainult luua seljas.
Uudishimulik olen suurvalla uue sümboolika suhtes, mille kõlblikkust veel testitakse. Kas seal on peal Jõgeva linna ristikud, endise Jõgeva valla kartuliõis või Jõgevamaa rukis? Ehk isegi midagi, mis sellest kolmainsusest väljapoole jääb: Palamuse kell, Torma rist ja sügavad juured või isegi midagi, mis iseloomustab minu “hajaasustust”. Olen valmis üllatusteks.
Kui jutt juba suurte asjade peale läks, tahaksin loo lõpuks seletada, kuidas me kõik koos hiljaaegu osalesime maailmakultuuris. Teatavasti müüdi New Yorgis Christieʼs oksjonil 15. novembril 2017 450 miljoni dollariga ära seni maailma kalleima hinnaga maal. See oli Leonardo da Vinci Salvator Mundi ehk Maailma Päästja. Pildil on kõikemõistva näoga õnnistav Kristus hoidmas käes maakeraga sarnanevat klaaskuuli. Pildi iga ruutsentimeetri eest saaks ehitada korraliku euroopaliku maja, terve pildi eest meie valda järgmise linna.
500 aasta vanune pähklipuutahvlil pilt oli vahepeal kadunud, leiti, tehti korda ja 2013 sai tema omanikuks 127 miljoni dollariga venelane Dmitri Rõbolovlev. Meest on nimetatud miljardäriks, filantroobiks, ärimeheks, investoriks, spekulandiks ja veel mitut moodi. 2012, kui ta Venemaal ebasoosingusse sattus, püüdis ta Eesti pankade kaudu laenu saada. Või ei püüdnud? Ise ta seda väidet salgas. Raha oli vaja selleks, et naisele maailma kalleimat lahutusraha maksta. Naisele aga selleks, et tütrele koolivaheaja veetmiseks Egeuse meres Skorpiose saar osta. Teate küll, see saar, millel kord USA presidendi lesk Jacqueline Kennedy ja Kreeka laevandusmagnaat Aristoteles Onassis pulmapidu pidasid.
Õnneks laekusid Dmitrile rahad Uralkali müügist. Nagu nimigi ütleb, oli tegemist kaalisoola kaevandustega. Ja kaalium on väga vajalik väetis põllusaaduste kasvuks. Eriti on teda vaja hea kartulisaagi saamiseks. Ning siit on juba siililegi selge, et kõik meie, kes me kasvatame või sööme kartuleid, oleme eelnevas osalised.
Ning tänane tarkusetera kõlab: mõtle suurelt ja oota kannatlikult.
JAANUS JÄRS
