Põrandale laotatud tekkidel võis näha väikseid mänguasju, sealhulgas sõdureid, kujukesi, medaleid ja palju muud.
Mitmed noored olid laadal juba mitmendat aastat järjest. Mõni neist müüs samasugust kaupa kui varasematel aastatel, mõni aga hoopis midagi uut.
Potililled versus saiakesed
Kalev Jakobsonil on läbi aastate juba välja kujunenud oma äri. Juba mitmendat korda järjest müüb poiss laadal potililli, mis on saadud tütartaimede ümberistutamisest. Kalevi sõnul hakkab ta igal aastal juba varakult mõtlema sellele, mida järgmisel laadal müüa. Potililled pidavat aga hästi sisse tooma. Eelmisel aastal oli ta kogu kaubast vabanenud ja ka sel aastal läks äri hästi. Mõni õpetaja pani endale meeldiva lille juba varakult kinni, et mitte sellest ilma jääda.
Väga laialdaselt oli kaupa müügil ka Aana-Liisa Kaste platsil. Sellel tüdruku ärivaist oli kohe nähtav. Müügiplats oli tal valitud saali keskele, et keegi ei saaks pakutavast mööda vaadata. Oma välimusega püüdis väike ärinaine ostjaid ligi meelitada. Nimelt kandis ta toredat viltmütsi, mis iseenesest juba kliente huvituma pani. Aana-Liisa müüs lauamänge, puslesid ja igasugu pudi-padi. Kõige paremini pidi ostetama aga õnneloose ja saiakesi.
Saiakeste müügiga tegeles ka kolmanda klassi õpilane Aleks Post, kelle äri oli üliedukas. Sõõrikuid, mis poisi ema ise oli valmistanud, ostsid nii õpetajad, kaasõpilased kui ka konkurentsi pakkuvad ?ettevõtjad?. Kui mõni väikeettevõtja nii isuäratavaid sõõrikuid sellise hinnaga iga päev müüks, läheksid pankrotti ka kõige tuntumad tegijad. Sõõriku hind oli vaid kaks krooni, kuid see-eest osteti neid ka rohkem ja tulu oli müügist suur. Aleks on laadal ka varem sõõrikuid müünud ja teda on alati edu saatnud.
Äri lemmikloomadega
Esimese klassi õpilane Liis-Mary Kuus oli kohale toonud ka oma roti, keda ta ühe krooni eest teistel silitada lasi. Tüdruku käest küsiti üsna tihti, kas rotti on võimalik osta, kuid oma lemmikut ei saa ju mingi hinna eest müüa.
Laadal oli peale roti näha veel ka kasse, kes osteti praktiliselt kohe ära.
Väga huvitav äri oli püsti pandud ka Kristel Rosil, kes müüs omavalmistatud vaipu. Selle kauba vastu oli küll suur huvi, kuid ostjaid nappis.
Hinnad olid laadal sümboolsed ja kohati isegi nii madalad, et laada kõige olulisem osa ? hinna tingimine ? ei tulnud kõne allagi. Paari krooni eest võis laadalt saada juba päris mitu asja.
Laadalisteks olid algkoolilapsed. Laadale omast klientide meelitamist ja reklaami ei olnud küll märgata, kuid küll noored aastatega julgust ja ärivaistu koguvad ning sellegi nipi kätte saavad.
EEVA PAJUMÄGI
