Jõgeva kunstikoolis kujunenud traditsiooni kohaselt võtavad oma stuudiumi isik- või grupinäituste sarjaga kokku just neljanda kursuse õpilased: viiendal keskendutakse juba diplomitöö ettevalmistamisele ja loomisele. Tänavused “neljandikud” piirduvad kahe ühisnäitusega. Esimene, õpilaste endi lemmiktöödest koostatud näitus oli kultuurikeskuse galeriis üleval möödunud aasta lõpus, teine, kursusetööde näitus avati nädal tagasi.
“Kursusetööde näitust oleks võinud idee järgi üsna keeruline üles panna olla,” ütles kursuse juhendaja Elita Järvela. “Kursusetööd ? see tähendab ju teatud kindlat komplekti, millest ei saa midagi välja jätta ega midagi juurde panna. Ent nagu meie aastatepikkused näituste üles paneku kogemused näitavad, mahuvad kõik asjad lõpuks ikkagi ära ja sobivad omavahel kokku ka.”
Neljandal kursusel on viis tava- ja seitse individuaalõppes õppijat ehk siis ühtekokku kaksteist noort. Näitusel esinema olid neist valmis seitse: Heliisa Aare, Ketlin Kasar, Amita Kulina, Kristiina Kuus, Triinu Laasik, Robert Taul ja Indrek Uuga.
Kursusetöö tegemisel süvenetakse rohkem ja võetakse end rohkem kokku kui tavatöö puhul.
“Need on kompaktsed, intensiivsed, siirad, ausad ja põhjalikud tööd,” kinnitas näituse avamisel Elita Järvela. Peale tema on eksponeeritud kursusetöid juhendanud õpetajad Katrin Tamm ja Ene Luik-Mudist.
Nukud ja trollid
Näituse plakatitelt vaatab vastu üks nukk Heliisa Aare loodud nukkude sarjast “Peokleidi voor”. See sari paelub kohe pilku näituselgi. Nii nukkude papjeema?eest lõngajuustega pead kui riidelappidest kostüümid on fantaasiarikkad ja vaimukad.
Lähemal uurimisel osutub niisama põnevaks sama autori sari “Veealused trollid”: monotüüpiatehnikas tausta iseloomulikku joonestikku uurides on Heliisa leidnud ja musta tu?i (või tintenpeniga?) ääristanud vahvad trollikujud, müstilised koopad ja veealuse taimestiku.
“Kõigepealt proovisin sellist tehnikat oma kooli, st Vaimastvere Põhikooli kunstiringis,” ütles Heliisa. “See hakkas mulle nii meeldima, et tegin samas laadis ka kunstikooli kursusetöö.”
Triinu Laasik ja Amita Kulina on teinud kumbki ühe kursusetöö keraamikatehnikas. Triinu tasside komplekti “Südame sõbrad” puhul lööb välja tugev jõuline kandiline joon, mis on Elita Järvela sõnul samale autorile ka muudes tehnikates tehtud tööde puhul omane. Amita tarbevormide komplekt kannab nime “Loomade maailm”: neli lustakat kaanega anumat on nimelt loomakujulised.
Õpetajad linnatuuril
Amita kahe aasta taguseks kursusetööks on aga Jõgeva-teemaline lauamäng: tol aastal pühendasid nimelt kõik Jõgeva kunstikooli õpilased oma kursusetööd Jõgeva linnale, sest lähenemas oli linna 65. sünnipäev.
“Lauamängu tegemise idee tuli mulle unes,” ütles Amita.
Mängulauale joonistas ta muusikakooli, Säästumarketi, Ühispanga kontori, linnaraamatukogu, linnavalitsuse ja vana raudteejaama hoone: need objektid tuleb mängijal kujuteldaval teekonnal Jõgeva linnas läbida. Neljale 5 cm kõrgusele mängunupule (näitusel neid kahjuks väljas pole) andis Amita aga kunstikooli õpetajate kuju.
“Mu väikesele vennale meeldis see mäng nii väga, et pidin selle lõpuks kapi otsa ära peitma, muidu oleks sellest praeguseks vaid ribad järel olnud,” ütles Amita.
Vahvaid töid on näitusel teisigi. Robert Taul on näiteks end avanud osalt läbi oma teise harrastuse ? muusika. Ta mängib nimelt noortebändis trummi ja üks tema töö kujutabki rokibändi. Taiese “raju” vorm toetab selle sisu.
“Kuna individuaalõppijate osakaal kursusel on suur ja seda aega, mil kõik õpilased korraga koolis viibiksid, praktiliselt polegi, ei ole tekkinud ka n-ö oma kursuse tunnet,” ütles Elita Järvela. “Samas tajun nende laste keskel olles, justkui seoksid mind nendega suisa peresidemed. Võib-olla tuleneb see sellest, et nad on suhteliselt noored ja vajavad juhendajat veidi rohkem kui mõni varasem kursus on vajanud.”
Kursusetööde näitusel nähtav paneb ootama Jõgeva kunstikooli tänavuste “neljandike” tuleva-aastasi diplomitöid: näis, millega nad siis üllatavad. Kursusetöid saab aga vaadata 30. maini.
RIINA MÄGI
