Äsja lõppenud suusatamise maailmameistrivõistlused pakkusid eestlastele toredaid elamusi. Lisaks tiitlivõidule tõid rõõmsat elevust nii Mae kui Saarepuu, uus kahevõistlejate põlvkond ja ka nooruke Kaija Udras.
iii
Nõnda tore on ju tekitada edetabeleid ning mõtiskleda, mitmes suusariik me maailma vägevate seas oleme. Selle nädala värsketes eurouudistes on Eesti saanud samuti tähelepanuväärse esikoha. Ei, Eesti ei ole saanud Euroopa kõige rikkamaks riigiks. Euroopa Liidu värsketel andmetel on Eestis meeste ja naiste palgavahe ühenduse 27 riigi seas suurim, naiste kahjuks.
Naised osalisel tööajal
Euroopa Liidu keskmisena teenivad naised meestest 17,4 protsenti vähem. Eestis on aga naiste palk umbes 30 protsenti meeste omast väiksem. Üheks sissetuleku ebavõrdsuse põhjuseks on Euroopa tööhõive analüütikud nimetanud naiste suuremat kasutamist osalise tööajaga. See on ebavõrdse sissetuleku põhjusena üldine ning objektiivne. Poole kohaga töötades ongi tasu poole väiksem. Kuid ohumärgiks on see, et kui Euroopas tervikuna on paindlikud töövõimalused suhteliselt hästi rakendunud, siis Eestis on osaajaga töö leidmine keeruline. Seades eeskujuks paljusid Euroopa riike, ootavad ka meie naised selle võimaluse suurenemist. Osalise tööaja laiemal rakendamisel näeks Eesti sissetuleku statistika soo järgi võrreldes teiste riikidega aga veelgi nigelam välja. Küll võib aga loota, et üha enam soovivad näiteks laste kasvatamise perioodil ka Eesti mehed kasutada osalist tööaega. Siin aga ilmneb “nokk kinni-saba lahti” olukord. Kuna Eestis on üldjuhul meeste palk kõrgem, siis majanduslikel kaalutlustel jätkab mees täiskohaga ning naine “valib” osalise ajaga töö.
Naisjuhtide väike osakaal
Jättes kõrvale põhjused, kus “naiste sektorites” ongi töötasud väiksemad või ka seadusevastased juhud, kus võrdse töö eest saab naine väiksema tasu, kuna ta ei söanda nõuda meeskolleegiga võrdset tasu, on ebavõrdsuse teise peamise põhjusena nimetatud naiste väiksemat osatähtsust juhtide seas. See on üleeuroopaline hinnang, kuid kehtib ka Eestis. Naiste väike osakaal juhtide seas nii avalikus sektoris kui ka ettevõtluses ei ole uudis. Samas on mitmed analüütikud rõhutanud just nüüd, majandusraskuste ajal, naisettevõtjate olulist rolli. Eksperdid juhivad tähelepanu sellele, et üldjuhul on naised ettevõtluse vallas kaalutlevamad. See on pannud naisjuhte ettevaatlikult suhtuma suurde laenukoormasse, aidanud riske maandada mitmekesise toote- ja teenusevalikuga. Kiire majanduskasvu ajal tundus ainuõige kitsas spetsialiseerumine ning odava laenuraha kasutamine, kuid majanduse jahtumise perioodil on selgeks saanud paindlikkuse ja teenuste mitmekesisuse plussid.
Mis tooks naisi enam ettevõtjate ridadesse? Lätis viidi naisettevõtjate seas läbi uuring. Esmase põhjusena ettevõtjaks hakkamisel nimetas ligikaudu 60% naisi võimalust olla iseseisev, toetada perekonda majanduslikult ning teha meelepärast tööd. Kuid uuring tõi välja ka mõned argumendid, mis polnud seotud otseselt ametialase eneseteostuse või suurema sissetulekuga. 21protsenti naistest nimetas ettevõtluses tegutsemise olulise põhjusena soovi võtta riske ja ületada raskusi ning 8protsenti naisi nimetas soovi olla ettevõtjana lähemal ühiskonna eliidile. Rääkides aga oskustest ja väärtustest, mis on aidanud neil olla ettevõtluses edukad, seavad naised esikohale sihikindluse ja hea suhtlemisoskuse. Üllatuslikult pidas teadmisi esmatähtsaks vaid 3protsenti vastanutest.
Vaja rohkem eneseusku
Ehk tasuks just neid arvamusi rohkem tähele panna. Sageli hindavad naised oma erialaseid oskusi liiga kriitiliselt. Tegelikult on meie naised võrreldes meestega haritumad, heade ametialaste oskustega ning väga altid täiendõppeks. Kuid ehk saavad meie naised julgustust praeguste ettevõtjate hinnangutest — ettevõtluseks on esmatähtis sihikindlus ja suhtlemisoskus, sellest aga Eesti naistel kindlasti puudu ei jää. Vaja on ehk üles leida veel vajalik annus riskijulgust. Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste volinik Vladimir Špidla peab Euroopa naiste 17,4 protsendilist väiksemat palka lubamatuks ning on teatanud, et komisjon alustab olukorra muutmiseks kampaaniat. Eesti jaoks, kus see vahe on 30 protsenti, on tööpõld kaks korda suurem.
iii
KAIA IVA, Riigikogu liige, IRL
