Hiljuti (ajutise) lahenduse leidnud USA võlakirjadraama on hea näide sellest, et maailma majanduse edasine käekäik on jätkuvalt ebakindel. Pidevalt ripub pea kohal mõne uue kriisi oht.
Et USAs on erinevalt Euroopast tegeldud eelarvete kokkutõmbamistega üsna vähesel määral ning võlg on jõudnud selle kriitilise piirini, kust edasi minna on väga vaevaline, siis võib juhtuda, et midagi valesti läheb. Teoreetiliselt on võimalik, et USA majanduskasv ulatub kolme protsendini nii pluss- kui miinusmärgiga. Esimest siis “soodsate” asjaolude kokkulangemisel, st väheste eelarvekärbete, võlalae tõstmiste ja lõdva rahapoliitika jätkamisel, teine stsenaarium juhul, kui poliitiline maadlus peaks lõppema patiseisuga ning USA võlakirjade omanikele maksete tegemata jätmisega. Seal vahel on mitmeid eri võimalusi, näiteks valel ajal rahapoliitika karmistamise või eelarvekärbete tagajärgedega.
Kuna stiimuleid on USA majandusse pumbatud meeletult, siis neid osaliselt tagasi tõmmata nii, et majandus ikka sujuvalt edasi liiguks, on köiel balansseerimine. Seetõttu on ebakindlus endiselt maailmas päevakorral. Vähenemas on ebakindlus tänu sellele, et turuosalised on neid episoode juba liiga palju kordi näinud ning suures plaanis aimavad tulemusi ette. Näiteks seda, et USA poliitikud ilmselt ikka ei soovi majandust veega alla lasta ja suudavad end eelviimasel tunnil kokku võtta. Seepärast on tõenäolisem, et majanduskasv jätkub. Siiski on ettevõtetel sellises keskkonnas investeerimisotsuste tegemine raskendatud, näiteks tootmise laiendamise koha pealt. See käib üsna mitmete riikide kohta ka Euroopas.
USA oodatavas otsuses vähendada võlakirjade ostu, mis võib tulla juba detsembris, on nähtud ohte arenevatele turgudele, mida võib tabada kapitali väljavool. Seetõttu kärpis selle kuu alguses muu hulgas ka IMF oma ootusi maailmamajanduse kasvule. Viimasel ajal on siiski tulnud näiteks Hiinast optimismi toitvaid uudiseid, kus majandus kolmandas kvartalis taas kiiremini kasvama hakkas. IMF on oma viimases ülevaates hoiatanud liigse kokkutõmbamise eest, et maailmamajandust ikka paranemise kursil hoida. Eesti on siinkohal taas viieline. On ju järgmise aasta kululubadusi jagatud üsna optimistlikult, ilmselt heldemalt, kui tulu lubab tulla. Aga antud olukorras ei saa seda ka väga ette heita. Ka seetõttu, et poliitiline tragikomöödia USAs või Euroopas võib jätkuda ka pärast seda, kui see Eestis pühapäeval läbi sai.
i
RUTA ARUMÄE, SEB majandusanalüütik
