Terve novembrikuu mängitakse Viljandis Koidu Seltsimajas lakkamatult trumme. Guinnessi rekord püstitada pole aga ettevõtmise ainus eesmärk, vaid tegemist on suurema sooviga noortele ka edaspidi trummimängu õpetada.
Üht ja sama rütmi esitatakse kolmkümmend ööpäeva järjest. Trummareid on kohale tõtanud igast Eestimaa nurgast ja iga abikäsi on jätkuvalt teretulnud, sest paljud kohalikud n-ö valvemuusikud hakkavad juba väsima.
Ettevõtmise algataja ja korraldaja, trummipedagoogiks õppiv Reigo Ahver rääkis Vooremaale, et tegelikult on tegemist on ühe palju suurema ettevõtmise algusega.
„Viljandi trummilaboratoorium tegeleb empiiriliste küsimustega, me katsetame seda trummidega seonduva omal nahal läbi ja vaatame, mis see meiega teeb ja mis see teistega teeb,” selgitas Ahven.
Kolmapäeva õhtuks oli Viljandis trummi mängimas käinud üle 30 muusiku ja vähemalt teist samapalju oodatakse mängijaid veel.
Oluline omada ühiseid väärtushinnanguid
Koidu Seltsimajas sündivat saab jälgida veebikaamera otseülekande kaudu ja Ahvena sõnul oli aadressil www.viljandidrumlab.com klikkujaid kolmapäeval pisut üle 200 000.
„Mitte arv pole oluline, vaid huvi intensiivsus, mis antud temaatika vastu on tekkinud. Me tegeleme ju küllalt perifeerse kunstivaldkonnaga nagu rütmimuusika üks segment, on lausa ootamatu, et inimesed on selle nii positiivselt vastu võtnud. Äge on see, et kui eesti inimest on üldse raske oma tavapärast käitumismustrit kuidagi muutma motiveerida, siis meie tegemised on nii paljudele korda läinud.”
Trummi mängijaid on Viljandis käinud Saaremaalt, Tallinnast ja Tartust, kuid mitte see pole tähtis. Noortele muusikutele on oluline olla koos ja omada ühiseid väärtushinnanguid.
„Seda, et ära väsitakse, võib karta kogu aeg. Rekord on rekord ja seda püstitada on raske. Kui oleks kerge, siis poleks see rekord,” selgitab Ahven. Trummarite eesmärk on aga 30 päeva vastu pidada ehk mängida 1. detsembrini.
Rütmimuusika kui muusikateraapia
„Meie mõte on ikka, et ei tee mingit üheööliblika sarnast asja, vaid see üritus võiks olla grandioosne avapauk millelegi veel suuremale,” kinnitas Ahven, lisades, et Viljandi Muusikakooli ja Kultuuriakadeemia taustaga trummaritele võiks trummilabor pakkuda edasist trummiõppe arendamist.
Trummi kõrval ka eripedagoogikat õppiva Ahvena arvates võib rütmimuusika vabalt noori teenida kui muusikateraapia üks haru.
„Meil on soov trummimängu propageerida nii mürsikutele kui teismelistele, aga ka kõikidele teistele. Vanusepiire meil kavas panna ei ole ja miks mitte, tulgu ka täiskasvanud, kuni 100- aastasteni välja! Pisikesed isiklikud õnnestumised, mõne instrumendi mõningane äraõppimine, saavutuste ja oskuste omandamine võib just olla see, millest meil on puudus ja millest meie praegune materialistlik maailmapilt leevendust saaks. Meie pakume inimestele võimalust ennast defineerida rõõmsameelsete, loominguliste ja arenguvõimelistena, kelleks muusik tahes- tahtmata peab muunduma, kui ta musitseerib,” selgitas Ahven.
Et oleks midagi koos teha
Viljandi trummilaboratooriumi idee sündis spontaanselt tudengite soovist midagi põnevat teha. Kaaluti mitmeid hooneid, nagu maja, kus kunagi tegutses Viljandi kultuurikool ja mis seisab praegu tühjana, samuti kaaluti trummidega veetorni kolimist.
„Otsisime ruume, mis vastaksid meie tingimustele. Koidu Seltsimaja tundus uskumatult õigete parameetritega,” tunnistas Ahven, kelle arvates võiks 98 aastat tagasi ehitatud kuulsa ajalooga hoone täita taas niisuguse sisuga, et ta saaks jätkata seda ülesannet, mida ta on algusest peale teinud — inimesele pealtnäha küll teisejärguliste, kuid tema vaimseid vajadusi arvestades hoopiski primaarsete väärtuste toetamist.
Ka muusikakooli ja kultuuriakadeemia juhid on pannud ettevõtmisele õla alla ja jõudnud trummilaboratooriumi tulevikust vesteldes peaaegu utoopilise plaanideni.
Pärimuse kõrvale Rütmimuusikakeskus
„Mis oleks, kui Viljandi Pärimusmuusika Keskusele sekundeerivalt tekiks Koidu Seltsimaja ruumidesse Viljandi Rütmimuusikakeskus? Siin on meeletult hea akustikaga saal ja palju ruume. Ehk saame siin täita need lüngad, mis rütmimuusika õpetamisel on tekkinud, muusikakooli lõpetamise ja akadeemiasse astumise vahele jääb ju mõni aasta, selles vanuses noortega tegeletakse vähe. Viljandis on see aga võimalik, sest on olemas noored õpetajad, kes ise alles õpivad,” unistas Ahven.
Esialgu on päris kindel ainult see, et trummilaboratoorium tahab Koidu Seltsimajas kindlasti jätkata aasta või kaks. „Hoiame neid ruume nagu silmatera ja liigume edasi lühike samm korraga,” kinnitas äsja Viljandi Kultuuriseltsi Koit juhatusse valitud Reigo Ahven.
JAANIKA KRESSA
