Üks aasta on jälle läbi saamas ja pole vist mõtet filosofeerida teemal, kas see oli hea või halb, sest küllap on igaühel meist meenutada pisut nii seda kui teist.
Kahtlemata jääb tänavune jõulukuu meelde rohelisena. Kes viimaste nädalate jooksul metsast või peenramaalt mõne õitsva taime leidis, võiks seda pildistada, sest mine tea, millal jälle sellist imet näeb.
Tähtsündmused on aga igaühel vastavalt vanusele erinevad: kes läks lasteaeda, kes jäi ilma esimesest piimahambast, kes lõpetas gümnaasiumi või kõrgkooli, kes sai esimest korda lapsevanemaks või vanavanemaks… Ja kui ka juhtus midagi väga hullu, siis teavad elutargemad öelda, et aeg parandab kõik haavad. Nii see on, kuigi tõeks tunnistatakse see väide tavaliselt aastaid hiljem.
Sel aastal enam ahju ei küta, tube ei korista, midagi ei söö – selline lubadus peab tõesti vett vaid täna.
Meiegi võime kinnitada, et 2013. aastal ei ilmu enam ühtegi Vooremaad ja meiega kohtute leheveergudel järgmisel aastal.
Rõõmsat vana aasta viimast päeva teile kõigile!
31. detsember 2013
