Väljaotsa küla elanik Taivo Lepik küsis Kureoja sigala keskkonnamõjude hindamise programmi tutvustusel sigala omanikfirma Markilo juhilt Urmas Lahelt, kas ta oleks valmis oma järgnevate põlvedega sigala kõrvale elama asuma.
Laht ütles, et ta on nõus seda arutama siis, kui Lepiku perest keegi enam kunagi sealiha ei söö. Lepiku sõnul eelistab tema pere mahetoitu ja sealiha jõuab nende toidulauale üliharva.
Rahvakoosolekul selgus, et farmi ümber olevate külade elanikud on jätkuvalt sigala laiendamise vastu. Ekspert Kaido Soosaare sõnul on oluline kaardistada kõik mured, siis saavad keskkonnamõjude aruande koostajad neid analüüsida.
Investeeringuid on kokku tõmmatud
Urmas Laht ütles, et omanikud on Kureoja investeeringuid juba kokku tõmmanud, lihatööstust siia ei tule. Laht on aru saanud, et investeeringuid Kureoja kanti ei oodata, seega on pidurit tõmmatud ka uue sigalakompleksi ehitusele ja esialgu plaanitud hulka sigu Kureojale ei tule. Endiselt on aga plaanis rekonstrueerida ka põhjapoolne laudaosa ning kõiki nuumsigu hakatakse pidama täisrestpõrandal ning käitises tekib ainult vedelsõnnik. Loomi peaks juurde tulema üle tuhande. “Meie soov on majandada võimalikult efektiivselt, võimalikult keskkonnasõbralikult,” lisas Laht.
Kureoja farmi lähedal elavaid inimesi häirib kõige rohkem sealt tulev lõhn, eriti hulluks läheb olukord siis, kui läga välja veetakse. “Kui juba praeguse tootmismahu juures lämbel suvepäeval haisu tõttu silmist vett pritsib, siis ega juurde ei tahaks küll,” tunnistas Lepik. Tema sõnul ei käi meie kultuuri juurde söömine ja elamine keskkonnas, kus puudub värske õhk ja puhas keskkond.
Inimesed hädas lämmatava haisuga
Urmas Laht ütles, et loomakasvatuses on spetsiifiline lõhn ja seda seda päris ära kaotada ei õnnestu. Mullu uuriti keskkonnaministeeriumi juurde moodustatud töörühmas, kui kaugele lõhn levib ja kas seda on võimalik vähendada, kui lägatünnid katta.“Nii huvitav kui see ka pole, katmine lõhna ei vähendanud. Läga on proovitud katta nii hekseldatud rohu kui ka kergkruusaga, oluliselt see lõhna levikut ei vähenda, küll aga ammoniaagi lenduvust. Sõnnik on võimalik pumbata lägatünnidesse altpoolt. Lõhn levib siis, kui sõnnikut välja pumbatakse. Nuumakompleksis vahelduvad loomad keskmiselt saja päeva järel, seega tuleb aastas kolm ja pool korda lägatünne tühjendada. Kui sõnnikut liigutada, siis ta haiseb. Küllalt kuiva sõnniku lõhn levib tunduvalt vähem. Praegu on Kureoja farmis üks sõnnikumahuti, mis vaevu rahuldab farmi vajadused, kui loomi juurde tuleb. Teine samasugune mahuti tuleb lähitulevikus juurde ehitada.”
Laht pakkus välja, et farmi läheduses elavatele inimestele saab tulevikus teada anda, millal läga vedama hakatakse. Enamasti veetakse ööpäev läbi, kokku umbes nädala jagu päevi. Enne kui läga vedama hakatakse, tuleb seda segada. Seega tuleb sõnnikuhaisu kannatada umbes kümme päeva. “Lõhna saab vähendada ainult nii, et sõnnik jahutatakse teatud temperatuurini ehk 0 kraadini või +1 kraadini. Mida jahedam on sõnnik, seda vähem on lõhna. Päris ilma lõhnata me toitu toota kahjuks ei suuda,” märkis Laht.
Kaido Soosaar tõi välja, et seadusandlus lubab 15 protsenti aasta tundidest lõhna üleval hoida, see on peagu paar kuud ööpäevaringselt haisutamist.
Jõgeva abivallavanem Vello Lukk märkis, et ilmateade on meil läinud küllalt täpseks. Ta pakkus välja, et vastavalt ilmateatele võiks sõnnikuvedu käia siis, kui tuuled sõnnikuhaisu külade peale ei viiks. Kohalikud tunnistasid, et majapidamisi on farmi ümber igal pool.
Urmas Laht selgitas, et maaomanikuga lepitakse sügisel kokku, millal tal on põld koristatud ja võib läga põllule vedada. “Kevadel peab jälgima, et põld oleks piisavalt kuiv ning sinna saaks läga laotada. Läga vedajal peavad olema masinad vabad. Tehnika on küllalt kallis, teenust pakkuvaid firmasid vähe, nõudlus tunduvalt suurem. Graafik järgmiseks kevadeks määratakse kindlaks sügisel. Keegi ei tea, mis ilm sellel ajal võib olla. Kui sajab, siis nihkub vedu edasi. Isegi kõige parema tahtmise juures on keeruline ette aimata tuule suunda. Aega, millal on lubatud sõnnikut põllule laotada, tahetakse veel minimeerida, nii et laotamise võimalused jäävad veel väiksemaks. Mahutite pinda tuleb seetõttu veelgi suurendada.”
Kohalikelt oodatakse veel ettepanekuid
Martin Liiv Härjanurme kalatalust soovis keskkonnamõjude hindamisel kindlasti arvestada sellega, kuhu põldudele lisanduvad sõnnikukogused veetakse. “Meie kardame reostust vihmajärgsel ajal. See tähendab, et hapniku tase vees kukub eriti öösiti ohtlikult madalale ja tekitab kaladele stressi ning põhjustab suremust ja majanduslikku kahju.”
Väljaotsa küla elanik Taivo Lepik tegi ettepaneku võtta keskkonnamõjude hindamisel veeproovid kompleksi ümbruses lähima kümne majapidamise kaevudest ning tellida terviseameti Tartu laborist nende analüüs.
Laht selgitas, et nemad sõnnikut ei laota, seda teevad partnerid. Laotamist kontrollivad nii keskkonnaamet kui ka keskkonnainspektsioon.
Praegu on Kureoja farmis umbes 6000 siga. Tootmine kuhugi ei kao, lubas Laht. “Otsime väljapääsu, kuidas tootmist jätkata ja võimalikult efektiivselt,” tõdes ta. Lahe sõnul soovivad inimesed, et tootke meile toitu, ainult mitte meie juures.
Keskkonnamõjude hindamise programmi tutvustanud Kaido Soosaare hinnangul on Kureoja hea asukohaga, sest on metsa sees. Pakaste küla elanik Virve Peterson rääkis, et tänavu sügisel võeti farmi ja Pakaste küla vahelt metsa maha ja nende olukord halvenes.
Kõiki ettepanekuid keskkonnamõjude hindamise programmi oodatakse Kaido Soosaare sõnul kohalikelt järgmise nädala jooksul, kuigi ametlik tähtaeg oli 7. veebruar, kui programmi Sadukülas tutvustati.
Keskkonnamõju hindamise programmi eesmärgiks on kindlaks määrata keskkonnamõju hindamise ulatus, täpsustada valdkonnad, kus mõjude ilmnemine on võimalik ning need valdkonnad, kus hindamine ei ole asjakohane. Keskkonnamõju hindamise näol on tegemist ühe abivahendiga keskkonnalubade väljaandmise üle otsustamise protsessis. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud protseduuri kohaselt on läbiviidava hindamise eesmärk anda otsustajale infot kavandatava tegevuse võimalikust keskkonnamõjust. Lõplik otsus tehakse erineva teabe alusel, millest keskkonnamõju hindamise aruanne ja selles toodud järeldused on vaid üks ja ilmtingimata mitte määrav osa infost.
Keskkonnamõju hindamise raames hinnatakse kolme olukorda
*Olemasolevas käitises jätkub sigade pidamine keskkonnakompleksloaga lubatud mahus (7000 nuumsigade kohta) ehk nullalternatiivi.
*Kui käitises rekonstrueeritakse lõunapoolne laudaosa ning kui käitis on laiendatud tootmismahuni – 7720 nuumsigade kohta.
*Kui käitises rekonstrueeritakse lisaks lõunapoolsele laudaosale ka põhjapoolne laudaosa ning kui käitis on laiendatud tootmismahuni ‒ 9840 nuumsigade kohta.
HELVE LAASIK
