Kohalikud omavalitsused, rahakotid puuga selga!

Viimased kaks aastat pole ühiskond eriti vabalt hingata saanudki. Esmalt kõigutas pandeemia hindu ja tekitas nii mõneski valdkonnas küsimuse, kuidas ja kas edasi. Varuosad, autodele vajalikud kiibid ja paljud esemed muutusid tavalisest justkui haruldaseks. Nüüd mõjutab Ukrainas toimuv maailma majandust. Inimesed pole ühest kriisist suutnud toibudagi, kui juba on uus käes.
Ehitushinnad vajutavad pitseri kõigile kohalike omavalitsuste plaanidele. Arvestades, et Jõgeva ja Põltsamaa vald on ette võtnud suured objektid, siis pole teada, kas ja kui palju summa reale esialgsest juurde lisada tuleb. On tõsi, et praegu on ennustamine tänamatu töö, kuid suuresti on juba Eestis olukordi, kus ehitajad teavad, et sellist hinda, nagu esialgu kokku lepitud, enam võimalik küsida ei ole.
Mis siis saab? Ei saa ju lubada, et õhukese rahakoti tõttu saame uute hoonete asemel moodsad tondilossid, mida jupihaaval ehitada. Õnneks on ehitajad muidugi suure osa materjalidest õigel ajal ära varunud ja lepingud on kindlate hindadega fikseeritud, aga edasine püsib endiselt lahtine. Sest murelikud ju ei ole vaid kohaliku omavalitsuse esindajad, vaid ka ehitajad ise. Järellainetused käivad ka kuud ja aastad hiljem.
Omavalitsustel ei jää ilmselt muud üle kui kokku hoida ja maagilist rahapuud otsima asuda. Valimislubadused tahavad täitmist, vanad hooned uueks tegemist ja uut spordihoonet on ka päriselt Jõgevale vaja.