Osa järgmise seitsme aasta eurotoetustest on mõeldud selleks, et kohalikud omavalitsused saaksid parandada oma piirkonna inimestele pakutavaid teenuseid. Et kõik võimalused parimal moel ära kasutada, peavad omavalitsused järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil hakkama tegema rohkem koostööd.
Tänavu mais sõnastas Euroopa Komisjon suuremad väljakutsed, mis Eestil järgmistel aastatel ees seisavad. Üks viiest Eestile antud soovitusest on seotud kohalike omavalitsustega: komisjon viitas, et kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud kohustused ehk kulud peavad olema paremini tasakaalus. Samuti peavad paranema teenused, mida kohalik omavalitsus pakub.
Eelmisel nädalal viibis Eestis Jiri Svarc Euroopa Komisjoni tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadist. Svarc on mees, kes peab silma peal hoidma, et Eesti komisjoni tehtud soovitusi täidaks ja euroraha vastavalt seatud eesmärkidele kasutaks. Ta usub, et Euroopa Liidu toetusi tuleb võtta hea võimalusena teha investeeringuid, mida oma jõududega teha ei suudeta, ja rõhutab, et investeeringud peavad olema jätkusuutlikud. Ehk siis eurotoetuste raha eest tuleks luua uut väärtust, mitte kasutada raha jooksvatele kuludele või juba olemasoleva taristu ülalpidamisele.
Svarc peab Euroopa Liidu rahastust suurepäraseks võimaluseks analüüsida, mis on juba tehtud, ja mõelda tulevikule. Need toetused on positiivsed stiimulid sisuliste reformide tegemiseks, et arendada edasi olulisi valdkondi, ütles ta.
Rääkides kohalikest omavalitsustest ja nende pakutavate teenuste reformimisest, on oluline silmas pidada, et investeeringuid tehtaks teenustesse, millel on taga kriitiline mass kasutajaid.
Svarc selgitas, et euroraha kasutades tuleb olla veendunud, et investeeringutel on ka reaalsed tulemused – näiteks pole ju mõtet ehitada uut lasteaeda, kui on ette teada, et piirkonnas pole piisavalt lapsi. Ta ei tahtnud samas otse öelda, et paljud Eesti kohalikud omavalitsused on liiga väikesed.
Väikesed omavalitsused peavad analüüsima, mida nad suudavad teha ja mida mitte. Väga väikesed omavalitsused suudavad ilmselt mingeid teenuseid pakkuda, kuid paljudes valdkondades tuleb teha teistega koostööd, et vajalikud teenused oleksid inimestele ühtviisi kättesaadavad kõigis Eesti piirkondades. Svarci hinnangul peavad omavalitsuste pakutavad teenused peavad olema kuluefektiivsed. Teenuseid tuleb reformida viisil, mis on kuluefektiivne ja samas tõstab teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust.
Svarc rõhutas samas, et ei saa ühte patta panna häid teenuseid ja haldusreformi – reform on poliitiline protsess ning pole komisjoni pädevuses Eesti eest selliseid otsuseid vastu võtta.
Pealegi võtab haldusreform aega ja ka sel ajal tuleb teenuseid ikkagi pakkuda. Peame leidma hea lahenduse, kuidas investeerida euroraha omavalitsuste teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tõstmiseks olenemata haldusreformi arengutest. Aaasta lõpuks peaks olema selge, millistesse valdkondadesse investeeritakse ligi 3,6 miljardit eurot, mis Eesti Euroopa Liidust järgmise seitsme aasta jooksul struktuurifondidest saab.
Käesolev kirjatükk on ilmunud Eurokratis
i
LIIS KÄNGSEPP
