Käesolev aasta on kohalike omavalitsuste edasiste arengute suhtes väga oluline. Sügisel lõppev haldusreform paneb proovile kogukondade jätkusuutlikkuse.
Haldusreformi tagajärjel väheneb üle Eesti vähemalt tuhat volikogu kohta. Kõige suurema löögi alla võivad sattuda valimisliidud. Selline on vähemalt suurte erakondade eesmärk. Poliitilised konkurentsitingimused kohaliku omavalitsuse tasandil on üha enam erakondade poole kaldu. Tulemuseks on jätkuv sundpolitiseerimine, mille tagajärjel jäävad tagaplaanile kogukondade ja külade huvid.
Suurtes omavalitsustes suureneb külade ja kogukondade roll kohaliku identiteedi säilitamiseks ning motivatsiooni hoidmiseks elada jätkuvalt oma kodukohas. See on vajalik, et haldusreformi tulemusena ei kiireneks maalt lahkumine. Mõistagi on neil kogukondadel oluline olla esindatud kohalikes volikogudes.
Üksikkandidaadina või valimisliidu nimekirjas osalenud kandidaadid on kogenud, et kampaania võimalused on karjuvalt ebavõrdsed võrreldes kartellierakondade nimekirjadega.
Ebavõrdsus avaldub selles, et valdavalt annavad erakonnad oma kohalike kandidaatide nimekirjadele valimiskampaania tegemiseks majanduslikku ja muud toetust. Samuti viiakse erakondade poolt intensiivselt läbi erakonna toetamise üleriigilist kampaaniat.
Tulemuseks on erakondade keskkontorite poolt tsentraliseeritud juhtimissüsteem, mis avaldub kogu omavalitsuspoliitikas. Erakondade kohalike üksuste võimalus iseseisva poliitilise asjaajamise arendamiseks on minimaalne. Kohalike erakonnarakukeste detsentraliseerimine on oluline selleks, et suurendada nimekirjade võimekust tegutseda iseseisva ja jätkusuutliku omavalitsuse suunas.
Konkurentsitingimuste võrdsemaks muutmiseks esitas Vabaerakonna fraktsioon eelnõu, mille sisuks on toetada üksikkandidaate, valimisliite ja erakondade kohalikke nimekirju ühesuguselt. Pakume välja uue rahastamise aluse, milleks on hääle hind (näiteks kaks eurot aastas).
Eeldame seda, et eduka valimistulemuse saanud saadikud ja nimekirjad ei saa kampaania- ega ka tegevustoetust erakondade keskkontoritest. Eesmärk on teadvustada, et erakondade kohalikud nimekirjad peavad kogukondadega samadel alustel tegutsema, selleks loome ühesuguse süsteemi kõigile kohalikus poliitilikas osalejatele.
Selge on see, et valimisliitude säilimine suurenenud omavalitsustes on kriitilise tähtsusega. Tegemist on tohutu väljakutsega, sest siit järgmiste valimiste korral (juhul, kui liitude toetus sel sügisel tunduvalt väheneb) on kodanike nimekirjade tagasitulek veelgi keerulisem.
Analüüsides viimaseid Jõgevamaa omavalitsuste valimiste tulemusi, näeme, et 33 protsenti häältest anti valimisliitudele. Maakondade võrdluses jagatakse sellega tagant poolt lugedes 3-4 kohta. Viies omavalitsuses kolmeteistkümnest võitsid valimisliitude nimekirjad üle poole antud häältest: Mustvees, Pajusil, Palal, Palamusel ja Tormas. Analüüs näitab ka seda, et osalenud kohalike erakondlike nimekirjade edukus oli maakonna keskmisena 74 protsenti. See-eest valimisliitude nn edukuse protsent oli 100.
Ühinenud omavalitsustes on valimisliitude koondumine erakondade kohalike nimekirjade vastu keerulisem. Sest erakonna nimi kui selline on ühendaja. Samas, pole üldse võimatu valimisliite ühendada just valimisliidu kui osalemise vormi kaudu.
Vabaerakonna eelnõu eesmärk on kohaliku demokraatia toetamisega vähendada erakondade rahastamist riigieelarvest, see arvutatakse lähtuvalt parlamendivalimiste tulemusest.
Samuti soovime muuta poliitikatöö rahastamise sihtotstarbeliseks. Nimelt, ei pea erakonnad täna esitama raha saamiseks ei taotlusi ega ka nägemusi, kuidas kavatsetakse toetust kasutada. Peame õigeks, et iga riigieelarveline eraldis oleks kõigile osapooltele ühetaoline.
Pakume võimalusi Eesti demokraatia arendamiseks, et just kohaliku kogukonna võimalused ja roll omavalitsuse arengute suunamises ja juhtimises suureneks. Meie üleskutse seni omavalitsuspoliitikat allutada püüdnud tegelastele on: palun, liigume üheskoos kogukondliku, paremini tasakaalustatud Eesti suunas. Omavalitsusi ei saa juhtida Tallinna parteikontoritest, nad peavad end ise juhtima.
KÜLLIKI KÜBARSEPP, riigikogu liige, Vabaerakond
