Iga inimene puutub elus kokku paljude kohanimede ja aadressidega. Seepärast arvab ka enamik, et aadressid on iseenesestmõistetavad andmed, mille üle pole vaja mõelda. Kohanimed ja aadressid on olulised, aga kuna kõik teavad, mis need on, siis mingeid küsimusi ju tekkida ei saa. Kuidas siiski tagada, et kohanimed ja koha-aadressid täidaksid kohaleviivat funktsiooni ja sobiksid samas ka kultuuriliselt keskkonda?
Vastavalt valitsuse poolt kehtestatud määrusele “Aadressiandmete süsteem” ning ruumiandmete seadusele, tuleb kogu riigis korrastada aadressiandmed. Põltsamaa linnavalitsusele toob uus süsteem kaasa vajaduse korrastada linna territooriumil olevate maaüksuste, hoonete ja korterite koha-aadressid vastavalt määruses sätestatud nõuetele. Aadresside määramise põhieesmärk on tagada, et adresseeritav objekt oleks hõlpsasti leitav ning et päästeteenistus jõuaks kriisiolukorras kiiremini sihtkohta.
Seaduses on kehtestatud kindlad reeglid
Vastavalt ruumiandmete seadusele, peab koha-aadress tagama objekti leidmise geograafilises ruumis, olema minimaalse pikkusega, vastama kultuuritavadele ja keelenõuetele ning olema kooskõlas aadressiandmete süsteemiga. Ruumiandmete seaduse järgi määratakse tiheasustusalal ja detailplaneeringu kohustusega alal hoonete, aadressi vajavate hooneosade ja hoonestatud või hoonestatavate maaüksuste lähiaadressid piirkonniti sama aadressikoha järgi. See on liikluspinna nimi, millele lisatakse erilisand (näiteks Aasa tänav 1).
Liikluspinna järgi määratavates lähiaadressides kasutatavad aadressinumbrid määratakse võimaluse korral viisil, mille kohaselt on ühel pool liikluspinda (tänavat) kõrvuti asetsevatel maaüksustel või järjestikku paiknevatel hoonetel paaritud numbrid ja teisel pool paarisnumbrid.
Vastavalt Euroopa traditsioonile, antakse liikluspinna järgsel adresseerimisel numberlisandid mõlemal pool liikluspinda ühesuunalises kasvavas järjekorras ning liikluspinna alguseks loetakse üldjuhul asula keskust. Umbtänava puhul tuleb numereerimist alustada ristmikust. Kui on tegemist põiktänavaga, tuleb selle alguseks pidada põhitänava poolset otsa.
Kui tänava ääres paikneb suuremaid tühermaid, endisi tootmishooneid vms, mille territooriumi võib olla vaja edaspidi jagada, siis ei pea numbrid enne ja pärast nimetatud maaüksust olema järjest, vaid vajadusel võib mõistlikus mahus numbreid ka varusse jätta. Samasugust numbrite varuks jätmist võib rakendada ka hoonete arvu järgi maaüksusel.
Tähtlisandite kasutamine on õigustatud, kui tegu on üksikjuhtumitega, piirdudes vaid mõne (a, b, c) tähe kasutamisega ja kui see ei ole piirkonnas massiline. Kaldkriipsudega lisanumbrite kasutamine on õigustatud, kui maaüksusel asub mitmeid hooneid ja neid on vaja eristada, ning liithoonete (sh ridaelamud) puhul. Kui aga selline maaüksus jagatakse ning hoone jääb tervikuna ühele maaüksusele ning tegu ei ole liithoone boksiga (nt ridaelamu) siis peab sellisele hoonele omistama juba eraldi põhinumbri või vabade numbrite puudumisel tähtlisandiga põhinumbri ilma kaldkriipsu kasutamata.
Põltsamaa linnas ei vasta lähiaadressid nõuetele
Põltsamaa linnas ei vasta mitmed lähiaadressid, nende number- ja tähtlisandid ruumiandmete seaduse ja aadressiandmete süsteemi määruse nõuetele.
Kuna nummerdamisel tuleb määrata numbrid loogiliselt ühesuunalises kasvavas järjekorras, siis tuleb muuta mitmete Põltsamaa linna lähiaadressides kasutusel olevad aadressinumbrid, nagu näiteks:
· Metsa tänava lähiaadressid (praegu on järjekord ebaloogiline): Metsa tn 11, Metsa tn 10, Metsa tn 18, Metsa tn 22, Metsa tn 16, Metsa tn 20, Metsa tn 14
Liikluspindade järgi numereerimisel on mõistlik järgida ühtset põhimõtet viisil, et paaritud numbrid paikneksid ühel ja paarisnumbrid teisel pool tänavat. Selline seaduspära lihtsustab tänaval liigeldes hoone leidmist, kuid Põltsamaa linnas ei ole neid reegleid alati ühtselt järgitud. Mõned näited.
· Välja tänava kõrvuti asetsevate maaüksuste lähiaadressid on määratud viisil, et samal pool teed on nii paaris kui ka paaritud numbrid (nt Välja tn 4, 7, 8, 9 jne). Õige oleks aga kasutada samal tänavapoolel, kas ainult paaris- või paarituid numbreid (nt Välja tn 4, 6, 8 jne);
Järjestikust adresseerimise põhimõtet tuleks järgida ka tähtlisandite omistamisel. Näiteks kui hoonete 2 ja 4 vahele ehitatakse veel kolm aadressi vajavat hoonet, siis oleks mõistlik anda tähtlisandid järjest: 2a, 2b ja 2c, mitte segipaisatult 2b, 2c ja 2a. Sellest tulenevalt on ebaloogiliselt nummerdatud osad Pajusi maantee maaüksused, mille puhul on järjestus järgmine: Pajusi mnt 18 e, 18f, 18a, 18g.
Paralleelaadresse peab alati koos kasutama
Vastavalt aadressiandmete süsteemi määrusele, võib maaüksusele olla määratud mitu koha-aadressi, mis on üksteise suhtes võrdseteks paralleelaadressideks, mis tähendab, et ametlikus asjaajamises peab kõiki paralleelaadresse alati koos kasutama, st koha-aadress täismahus. Paralleelaadressi kasutamine on põhjendatud näiteks, kui maaüksusel asub mitu hoonet, millele juurdepääs toimub erinevatelt liikluspindadelt, või hoonel on mitu peasissekäiku, mis on erinevate liikluspindade suunas või siis soovitakse lisaks liikluspinna järgsele aadressile ka endisaegne talunimi säilitada.
Kuna koha-aadress ei ole kellegi isiklik omand, vaid kuulub avalikku ruumi, teenindades nii objekti omanikku kui ka kõiki teisi, kes selle objekti andmeid kasutavad, siis ei saa väita, et kohanime või koha-aadressi valikul kehtib maa- või majaomaniku piiramatu võim. Arvestama peab ka avalike huvidega ja seadustega.
Põltsamaa linnavalitsus loodab linnaelanike mõistvale suhtumisele linna aadressiandmete korrastamisel.
i
GERLI AIMLA, Põltsamaa linnavalitsuse maanõunik
