Kõhu kõrvalt korjatud kooliraha, tasapisi varutud veimevakk ning sukasäärde mustadeks päevadeks kogutud “koidulad” on minu perekonnas olnud need säästud, mille kallale minek on vanaema silmis vähendanud perekonna usaldusväärsust.
Riigil kuulub nende väärtuste hulka kindlasti pensionifondi teine sammas. Kui ausalt küsida, kas riigipoolse panuse peatamine teise sambasse vähendab usaldust riigi vastu, tuleb Riigikogu liikmena silmad maha lüüa ja tõdeda, et jah, seda ta teeb. Sotsiaaldemokraadid olid seisukohal, et teise samba sissemaksete peatamine saab olla arutlusel ainult juhul, kui riik täidab oma kohustused kogumispensionäridele hiljem tagantjärele. Inimestel on vaja kindlust, et riik võtab vastutuse oma tänaste otsuste eest ja hüvitab tehtu kogumispensionäridele, seepärast valmis sotside poolt ka vastav hüvitamise skeem.
Praegu tunnistab riik, et tänastes majandusoludes ei suuda ta teise samba kogumispensionis oma osa kanda ning peatab ajutiselt sissemaksed. Nõus, aga kuidas luua kindlust, et ajutine meede ei muutu alatiseks? Kuidas saavutada kindlustunne, et tänane raske samm ei paneks tulevikus kellelegi pähe mõtet kogu pensioni teine sammas maha kanda? Lihtsaid lahendusi ei ole valitsuse käes ei täna, homme ega ülehomme.
Kärpimine on kõigile valus
Käesoleva aasta kärbetest ongi kõige keerulisem just sissemaksete peatamine kogumispensioni teise sambasse. Valikukoht, kust veel säästa ja kärpida, on kõigile ebameeldivalt valus. Loobumine paariks aastaks teise samba sissemaksetest mõjutab kriisiajal vähem kui näiteks ulatuslik töötasu vähendamine või euroraha kaasrahastusest loobumine. Samas peame olema kindlad, et kaotused pensionisambasse oleksid võimalikult väikesed ning usalduse vähenemine pensionisüsteemi kannaks endas väga väikest tulevikku suunatud riski.
Paranevad majandustulemused, taastuvad ka sissemaksed — inimlikult arusaadav. Riigi poolt peavad ülekanded teise pensionisambasse taastuma hiljemalt 1. jaanuaril 2011 ehk sama valitsusliidu või vähemalt sama Riigikogu koosseisu ajal.
Neile kogujatele, kes otsustavad riigi külmutamisotsusele vaatamata omapoolset panustamist jätkata, maksab riik oma osa 2014.-2017. aastal. Riigipoolsete sissemaksete taastamine toimub sujuvalt ja pikk tähtaeg annab suuremat kindlust, et ka majandus jõuab kosuda ning see on riigile jõukohane kohustus. Oluline, miks praegused pensionikogujad võiksid vabatahtlikult jätkata, on see, et nende sissemaksed tagavad, et riik ei saa võetud kohustustest loobuda.
Vahetage pensionifondi
Kõigile, kes loevad praegu oma seniseid pensionisääste ebaõnnestunuiks, soovitan kaaluda pensionifondi vahetust. Olen kuulnud pahameeleavaldusi, et teisest pensionisambast ei saa lahkuda. See keeld on süsteemi sisse kirjutatud eeskätt selleks, et inimesed majanduslanguse ajal nagu praegu endale karuteenet ei teeks. Ajal, kui nende pensioniosakute väärtus on kõige väiksem, loobutakse oma pensioniosakutest, loobudes nii oma tulevasest pensionist. Ja aastakümnete pärast pensionile jäädes ollakse kurjad, et pensionisambast lahkuda lubati.
Kogumispensionäridel on nüüd 3 võimalust:
* Jätkata makseid vabatahtlikult alates 2010. aastast ja tänu sellele aastatel 2014 – 2017 saada riigi poolt kuueprotsendiline (mitte jätkajatel taastub tavaline neljaprotsendiline sissemakse).
* Mitte jätkata sarnaselt riigiga sissemakseid kuni aastani 2011 ja siis avalduse alusel teha suurem kolmeprotsendiline sissemakse, millele riik omalt poolt reageerib ka kuueprotsendilise sissemaksega (majanduskasvu tingimustes) ;
* Mitte jätkata ka omapoolseid sissemakseid, nii nagu seda teeb riik sundolukorras, ja siis taastub neile kogumispensionäridele senine 2+ 4 süsteem aastast 2012, pooles ulatuses taastatakse maksed aastast 2011.
Et vabatahtlikkuse alusel sissemakseid järgmisel aastal jätkata, tuleb teha oma kontohaldurile avaldus selle aasta 1. oktoobrist kuni 30. novembrini.
Tänastele pensionieelikutele (1951 ja varem sündinud) säilib praegune 2 + 4 süsteem aastast 2010, aga ka nemad peavad tegema selleks avalduse.
iii
Hüvitamise skeemis säilib sama põhimõte, mis kogumispensioni loomisel ehk valiku teevad kogumispensionärid, kuidas nad jätkata soovivad.
iii
KALVI KÕVA, Riigikogu liige, sotsiaaldemokraat
|
aasta |
Sissemaksete % |
inimese avalduse alusel, inimene + riik |
|
2009 |
0 + 0 |
– |
|
2010 |
0 + 0 |
2 + 0 |
|
2011 |
1 + 2 |
2 + 2 |
|
2012 |
2 + 4 |
2 + 4 |
|
2013 |
2 + 4 |
2 + 4 |
|
2014 – 2017 |
2 + 4 |
3 + 6 või 2 + 6 |
iii
