|
|
Kiigemetsa kooli kunsti- ja käsitööklassides ning töökojas on praegu kiired päevad: seal valmivad läheneva XI noorte laulu- ja tantsupeo “Maa ja ilm” rongkäigus Jõgevamaa kolonni ilmestavad kujunduselemendid. Tuhatkonna marssija jaoks valmistatakse ühtekokku kakssada eset. |
Peo alguseni on küll veel poolteist kuud aega, ent kujunduselementide valmistamisega tuleb siiski kiirustada, sest kui kooliaasta lõpeb, pole usinaid töökäsi enam kusagilt võtta.
“Töö maht on nii suur, et tegutseme võimete piiril, eriti kui arvestada, et lastel on kooliaasta lõpus ekskursioonide ja muu tõttu niigi kiire,” ütles Kiigemetsa kooli kunstiõpetaja Meedi Ümar. “Õnneks osatakse meie koolis hästi meeskonnatööd teha ja üksteist toetada.”
Pedagoogide poolelt löövad rongkäigu kujunduselementide valmistamisel peale Meedi Ümara kaasa tööõpetuse õpetaja Kalju Jõgi, huvijuht Merje Talistu, õppealajuhataja Tuijo Küüts ja teisedki, õpilaste hulgas on abilisi nii palju, et kõiki ei jõua nimetada. Ent miks kujunduselemendid just Kiigemetsa koolis valmistatakse? Aga sellepärast, et rongkäigu kujundusideed pärinevad Meedi Ümaralt ning koostöös oma kolleegide ja õpilastega on tal neid kõige parem teostada.
“Kuulutasime maakonna rongkäigu kujundusidee saamiseks välja küll konkursi, ent sellele ei laekunud ühtegi tööd,” ütles Jõgeva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Tiina Tegelmann. “Siis juhtusime aga Meediga sel teemal kõnelema ja selgus, et tal on mõned ideed siiski mälusopis olemas. Palusin tal need edasi arendada ja nii rongkäigu kujunduskavand sündiski.”
Kavandi põhiideeks on rõhutada seda, et Jõgevamaa on Peipsi-äärne maakond, ning seda, et meie kolmeteistkümne omavalitsuse noored lauljad, tantsijad, võimlejad ja pillimängijad on, piltlikult öeldes, ühes paadis. Paadimotiiviga siidlippe hakatakse kandma rongkäigu peas. Peipsi hõngu toovad rongkäiku ka papile maalitud vahulainelise järvepinna motiivid ning vineerist kalad.
Kujunduselementidel kasutatavad motiivid jagunevadki üldmotiivideks ning konkreetse omavalitsusega seotud motiivideks. Maakonna kolme linna jaoks on näiteks välja otsitud rahvarõivastelt pärinevad mustrimotiivid.
“Rahvarõivameister Janne Vaabla abiga leidsime Jõgeva linna jaoks sobiva Laiuse kihelkonna seelikutriibustiku ja Mustvee jaoks Torma kihelkonna rahvarõivatikanditel esineva nn Torma roosi. Põltsamaa jaoks pakkus sealse käsitööseltsi eestvedaja Anne Ütt välja 18. sajandi naise linukilt pärineva tikandimotiivi,” ütles Kiigemetsa kooli huvijuht Merje Talistu.
Torma pasunad ja Puurmani kotkad
Oma motiivid on leitud ka valdadele: Tabivere valla noored hakkavad kandma Elistvere loomapargile viitavaid rebasepilte, Torma noored kohalikele puhkpillitraditsioonidele viitavaid pasunapilte, Puurmani valla noored Alam-Pedja looduskaitsealale viitavaid kotkapilte, Palamuse valla noored Lutsu “Kevadele” viitavaid Tootsi maakerasid, Jõgeva valla noored sordiaretuse instituudile viitavaid kartuleid jne.
“Rongkäik on laulu- ja tantsupeo oluline osa. Seda vaatab koos telepublikuga vaat et miljon inimest ja televisioonis seda ka kommenteeritakse,” ütles Meedi Ümar. “Rumal oleks jätta nii hea võimalus Jõgevamaa tutvustamiseks kasutamata. Seepärast nuputasimegi koos kolleegidega kõvasti, et kõigile piirkondadele tabavad sümbolid leida ning neile jõuline ja dekoratiivne vorm anda. Et asjad peavad vastu pidama teekonna Kaarli kirikust Lauluväljakuni, peavad need olema piisavalt tugevad. Samas peavad need olema nii kerged, et lapsed neid kanda jõuaksid. Seepärast ei hakanudki me näiteks mingit paadimaketti tegema, vaid teeme siidlipud: neid on kergem kanda.”
Kujunduselementide materjali — siidi, papi, vineeri, puidu ja värvide — muretsemist toetasid Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp ja Jõgevamaa Omavalitsuste Liit. Samas pole rahasumma muidugi piiramatu: tegijatel tuleb kogu aeg jälgida, et materjali muretsemiseks kulutatav eelarvet ei ületaks.
Kes on kes
“Olen paljude teiste abiliste hulgas tänulik Põltsamaa Ühisgümnaasiumi tööõpetuse õpetajale Urmas Kuusikule, kes meil mõistliku tööde järjestuse ja korralduse paika panna aitas: nii suure mahu puhul on see väga tähtis. Näiteks papitükkide kruntimisel soovitas ta meil mitte pintslitega jamama hakata, vaid võtta kohe rullid: nii läheb töö jõudsamalt ja tulemus on parem,” ütles Meedi Ümar ja lisas: “Nii suure ja pingelise töö juures näed, kes on kes. Mõni laseb kätel käia ega hooli nende värviseks saamisest, mõni pesebki aga poole tööajast käsi.”
Kiigemetsa koolil on läheneva noorte laulu- ja tantsupeoga üldse väga palju pistmist ning just käsitöö- ja kunstipoole pealt. Veebruaris selgus mäletatavasti, et tantsupeo istumisaluste konkursi võitis selle kooli õpilane Reimo Riipus. Tema poolt õpetaja Mare Rosina juhendamisel tehtud näidise järgi valmistavad praegu telgedel kootud kott-istumisaluseid kogu Eesti käsitööhuvilised. Jõgevamaal tehakse ühtekokku 240 alust, sealhulgas 60 Kiigemetsa koolis.
Mõned Kiigemetsa kooli õpilased olid ka nii tublid, et osalesid noorte laulu- ja tantsupeo puhkeala ideekavandite konkursil. Sellele konkursile laekus kogu Eestist ainult 12 tööd ning kolm neist otsustas zhürii ära märkida. Üheks esiletõstetud tööks oli Kiigemetsa kooli 9. klassi õpilaste Gerli Kösleri ja Kevin-Georg Soo ühistöö, milles nad pakkusid välja puhkeala piirdeaia kaunistamise motiivi huvitava lahenduse. Kavand valmis Meedi Ümara ja Kalju Jõgi juhendamisel. Loodetavasti leiab Kiigemetsa noorte idee puhkeala kujundamisel ka kasutamist.
i
RIINA MÄGI
