Nii mõneski peres jääb naine avalikkuse silmis energilise ja eduka mehe varju, kuid tegelikult loob ta oma tasakaalukuse ja toetava suhtumisega abikaasale ideede genereerimiseks ning elluviimiseks tarviliku tagala. Sellise loomusega on ka Pajusi perearst Külli Paal, kes tunnistati äsja koos oma mitmekülgsete huvidega põllumajandusettevõtjast abikaasa Lembituga Kogukonnapärl 2014 laureaatideks Jõgevamaal. Külli on aga mitte ainult nutikas ja toimekas kohaliku rahva tohterdamisel, vaid lööb kaasa ka kodukandi kaunistamisel ja korrastamisel ning saab hakkama talutöödegagi.
Saab hakkama nii auto kui traktoriga
Eile Pajusi vallas Loopre-Lepiku talus Lembit Paali korraldatud rehepeksupäeval, mida võiks Mats Traadi teost silmas pidades nimetada ka tantsuks aurukatla ümber, oli perenaine Külli Paal koostanud näituse sealtkandi rahva käsitöödest. Küllap tulnuks ta toime ka rehepeksumasina käivitamise ja tööshoidmisega.
“Ma oskan traktoriga sõita. Üliõpilasmalevas, kus olin arstiks, küsiti, kes oskab autot juhtida. Minu olid load olemas ja nii ma traktori peale saingi. Kui veel endal majapidamises loomad olid, lüpsin käsitsi lehmi. Vahepeal ostsime piima ühelt talunikult. Nüüd, mil temagi loomapidamise likvideerinud, tuleb poodi piima järele minna.”
Doktor Paali sõnul iseloomustab ka Pajusit ja selle ümbrust paljude tööle või ka elama asumine suurematesse linnadesse või välisriikidesse, samuti elanikkonna vananemine ja sündide tagasihoidlik arv.
“Rohkesti leidub siiski ka paikseks jääjaid. Neile on pingemaandajaiks ja energiaallikaiks mitmekülgne seltsielu ja ühised ettevõtmised. Küllap tuntakse rõõmu ka kodukandi nägusamaks muutmisest. Sedalaadi talgutöödes löön meelsasti ka ise kaasa. Korra ja puhtuse hoidmine on meie vallas üldiseks harjumuseks kujunenud. Sellise suhtumise kujunemisele on kaasa aidanud nii vallavalitsus kui ka kohalikud firmad. Oma kätega loodud puhtust ja ilu on rõõm näidata ka meie kanti tulnud külalistele.”
Võrumaa juurtega Külli Paal tuli Pajusisse jaoskonnaarstiks 1988. aasta kevadel. “Mulle kui mägiselt maastikult pärit tütarlapsele olid siinsed tasased põllud ja aasad, kus nagu polegi ühtegi küngast, algul harjumatud ja päris põnevadki. Kodunesin aga kiiresti, kiiresti hakkas meeldima Põltsamaa linn, kuhu esmakordselt sattusingi tänu Pajusisse arstiks tulekule. Toona olid Põltsamaal majad veel suhteliselt vanad, silmailu pakkus ennekõike jõgi. Nüüd on Põltsamaa ka iga aastaga kaunimaks muutunud.”
Külli meenutas, et kui ta arstina tööd alustas, oli Pajusi kolhoosi esimeheks toonast majandus- ja sotsiaalelu mitmekülgselt edendanud Peeter Merilainen, kelle eestvedamisel korraldati ka tervisepäevi, kuhu Tartu erialaarstid kohaliku rahva tervist kontrollima sõitsid. “Selliseid tervisepäevi on praegu raske korraldada, sest tekib küsimus, kes arstide tuleku kinni maksab. Toona tegi seda majand. Tänapäeval on aga ka teistmoodi süsteem. Nii tuleb tööandjatel oma töötajaid arstlikule läbivaatusele saata. “
Saatuslik kohtumine bussijaamas
Arstiteaduskonna üliõpilane Külli kohtas Eesti Põllumajanduse Akadeemias õppinud Lembitut esmakordselt bussijaamas. “Olin pileteid ostmas, sest tahtsime kahe malevakaaslasega Tallinna sünnipäevale sõita. Lembitu sõber, kellele ma pileti ostsin, oli kohale tulnud autoga ja kavatses nii ka pealinna sõita. Samas autos oli ka Lembit, kellega me teel juttu ajama hakkasime. Nii see tutvus, sõprus ja kõik muu arenema hakkas. “See Kogukonnapärliks kuulutamine tuli ennekõike ikka tänu Lembitule. Ise püüan tema tegemistele, mis vahel tunduvad üsna pöörased, nõu ja jõuga kaasa aidata ning vahel soovitan tal ka end liigsest aktiivsusest tagasi tõmmata. Kuigi hästi see ei õnnestu ja ma ka mõistan, et rahulikum elustiil pole Lembitu loomuses. “
Perearst Paal on Pajusi Külaseltsi liige. Tema sõnul leidub ka mehi ja naisi, kes külaseltsi ei kuulu, kuid ühistel üritustel, näiteks pargi koristamisel agaralt osalevad. Külaseltsi kokkusaamistel küsitakse Küllilt ka nõu, kuidas ühte või teist haigust ravida või ära hoida.
“Ravimite tarvitamiseks ma seltskonnas soovitusi jagada ei saa. Selleks peab ikka arsti vastuvõtule tulema. Küll aga saan rääkida ennetustööst, kuidas inimene saaks iseendale kasulik olla. ” Tervisest rääkides tuleb Külli Paali juttu ka murelikumaid toone. “Mõnesid haigusi, kahjuks ka kasvajaid, tuleb sagedamini ette. Ja mõned haigused on hakanud keerulisemalt kulgema. Väljapääsuna aitab kõige rohkem regulaarne tervisekontroll ja arsti juurde tulek kohe, kui on tunda esimesi märke, et organismis on midagi valesti. Haiguse õigeaegse avastamise korral suudab meditsiin sageli patsienti aidata. Näiteks kui tööd alustasin, ei mõõdetud veel kuigi sageli vere kolesteroolitaset ja veresuhkru analüüsi tegemine võttis aega pool tundi. Nüüd on võimalik vere suhkrusisaldust ka kodus mõõta. ” Koduvallas on Külli Paalil arstina vastuvõtud Pajusis ja Vägaris, lisaks praktiseerib ta perearstina Puurmanis. Nii ongi võimalik vajalik patsientide nimistu kokku saada.
Külli Paal peab oluliseks, et kodune toidulaud oleks võimalikult eestipärane ja rahvalik. Iseäranis meeldib talle valmistada praetud kartulit ja mulgi putru, mis oli populaarne roog ka Võrumaal tema lapsepõlvekodus. Lapsepõlves oli Külli Paal oma kooli üks paremaid sportlasi. Praegu harrastab peretohter ennekõike suusatamist nii Põltsamaa kandis kui ka kaugemal ning muu hulgas ka mägisematel aladel.
Hobiks ka laulmine
Külli Paal laulab Pajusi naisansamblis. “Laulda on mulle lapsest saadik meeldinud. Harrastasin seda juba Kärgula kaheksaklassilise kooli kooris. Kui Pajusis loodi naisansambel, tuli kohe mõte proovida, kuidas mu hääl praegu kõlab.
Ansambli juhendaja on Pajusi rahvamaja väga asjalik ja sümpaatne juhataja Merle Nisu. Harjutamised ja esinemised mõjuvad tõelise lõõgastusena,” rääkis musikaalne peretohter, kes on hääle poolest teine alt. “Meie rahvamaja aknad on õhtuti pidevalt valged ja rahvast tuleb siia ikka rohkesti kokku. Ühtlasi käiakse meelsasti ka külamajas, kusjuures mõlema hoone leiavad kergesti üles ühed ja samad aktiivsed inimesed. Külamajas, kus perenaiseks Aili Soolepp, on tore koos istuda ja plaane pidada. Rahvas tuleb Aili ideedega kiiresti kaasa. Pajusi Külaseltsi kuulub ka Pisisaare rahvast. Samas on meie kandis ergas külaelu käima pandud ka Luige külas. ”
Kodupaiga käekäigule mõeldes peab Külli Paal oluliseks, et kõik kunagisse Pajusi mõisakompleksi kuulunud hooned järgemööda restaureeritud saaksid. “Selleks on tarvis nii projektikirjutaid, väljastpoolt tulevaid investeerninguid kui ka kohapealset töö- ja tegutsemistahet, ” märkis ta.
Külli Paali elukäik
Sündinud Võrumaal Tsolgo külas, mis kuulub praegu Lasva valda
Õppinud Tsolgo algkoolis, Kärgula 8-klassilises koolis, Kreutzwaldi-nimelises Võru I keskkoolis.
Lõpetas aastal 1984 Tartu ülikooli arstiteaduskonna ravi eriala
Internatuuriaastal töötas Tallinna Kiirabihaiglas
Aastatel 1985-1989 Võru haigla polikliiniku jaoskonnaarst
, 1989-1997 Pajusi maa-ambulatooriumi juhataja
Alates 1998. aastast töötab perearstina
Abielus, peres kaks poega ja tütar
Hobideks on laulmine ja suusatamine
Sirje Alusalu, Põltsamaa ja Adavere perearst
“Tunnen Külli Paali 20 aastat, ajast, kui alustasime koos õpinguid perearstikursustel. Külli on alati rõõmsameelne ja abivalmis. Ta on väga hea kolleeg, positiivne, toetav, näeb väljapääsu igast olukorrast. Arstina on ta uuendusmeelne ja õpihimuline. Külli on ka väga mõnus reisikaaslane. Kindlasti on Külli väga hea ema oma lastele. Mul on hea meel, et Külli ja Lembitu ettevõtmisi on märgatud ja tunnustatud. See annab neile kindlasti jõudu ja indu edaspidiseks. Soovin nende perele palju õnne, tervist ja jaksu kõikides ettevõtmistes. “
Arvamus veebilehelt Tervisetrend
Tipptasemel tohter. Sümpaatne ja alati abivalmis. Oskab kuulata ja mõtleb alati kaasa. Meie neli põlvkonda kasutavad tohtri teenust ja pole kunagi pidanud tema professionaalsuses kahtlema.
JAAN LUKAS
