Kodutütarde ja noorkotkaste laager õpetas, kuidas metsas head sõpra ära tunda

Jõgeva kodutütred ja Siimusti noorkotkad ning kodutütred karastusid varakevadises metsas. Noored õppisid Koseveski laagris püstitama jaotelke, ehitama onne, tegema sõlmi ning orienteeruma. Lisaks uuriti, kuidas töötab välitelefon, võeti ette pikk rännak ja mängiti paintballi.


Osalejad pidid valmis olema selleks, et laager on raske ning õues valitsevad krõbedad külmakraadid. Laagri juhendaja Silva Lille sõnul polnud noortel aimu, mis on järgmine ülesanne, millal nad süüa või magada saavad. “Kõik oli nende jaoks üks suur teadmatus,” lausus juhendaja.

Noored ehitasid käepärastest materjalides onnid. Selleks said nad kasutada mahalangenud puid ning jändrikke, millel ei ole lootust suureks ja tugevaks kasvada. Lisaks metsas leiduvale looduslikule materjalile olid noortele abiks nöörid, saed, kirved ja noad.

Üht õiget onni ehitades ei saa üle ega ümber korraliku sõlme tegemisest. “Sõlmed on osa kodutütarde ja noorkotkaste tarkustest,” kinnitas Silva. Kogu tarkus korrati laagris ka üle. Laagri juhendaja, nooremleitnant Kaur Käämer kinnitas, et oskus sõlmi teha on alati kasulik. Näiteks läheb seda vaja ka kiige ülesriputamisel.  Kodutütarde laagris oli 11–17aastasi osalejaid kokku 15.

Õige maiguga väljakutse

“Noored naudivad kõige enam väljakutseid ja rahulolu, mis kaasneb õnnestumisega,” rääkis laagri juhendaja Laidi Grauen, kes on juba aasta Kaitseliidu noortega tegelenud. Ka Koseveski laagri põhjal tõi ta välja hulgaliselt hetki, kui noored ettevõtmisest täit lõbu tundsid. “Iga lapse kogemused on erinevad – mõned polnud varem autokastis sõita saanud, teised rääkisid esimest korda välitelefoniga, kolmandatele oli esmakordne kogemus ööbida jaotelgis ja neljandad õppisid onni tegema. Üks, mis kindel – mitte keegi polnud varem maganud omatehtud lahtises onnis, kui väljas on kuus külmakraadi,” rääkis ta.

Nooremleitnant Kaur Käämer sõnas, et tema arvates andis külm ilm efekti juurde. Eriti veel siis, kui noored on just enne õppinud, kuidas looduslikust käepärasest materjalist  varjualune ehitada ning seal külma trotsides välja puhata. Kuid selline ülesanne noortele hirmu naha vahele ei ajanud, vaid hoopis vastupidi. Kodutütar Annabel teatas rõõmsalt, et just väljas magamine oli laagris kõige ägedam kogemus.

Käämer märkis, et selline laager on kasulik, sest noored saavad veeta aega looduses ja näha, et ka metsas on võimalik hästi hakkama saada ja ennast mugavalt tunda.Tallegi oli laager võimalus, sest ta polnud varem noorkotkastele ja kodutütardele tegevusi korraldanud. “Kavatsen astuda Kaitseliitu ning noorkotkaste ja kodutütarde tegevustes kaasa lüüa – õppida neilt ja anda oma teadmisi neile,” sõnas nooremleitnant Käämer, kes teenib Eesti õhuväes.

Nuti pole ainus

Välitelefoni õppel tuli noortel ühendada kaablid ning seade töökorda saada – et sõnum ikka kohale jõuaks. “Side juures oli oluline näha, et nutitelefonid pole ainukesed suhtlemisvahendid, on ka muid variante,” lausus Kaur Käämer. Telefonikaablite ühendamisel oli peamine, et noored oskaksid välitelefoni ning raadiosaatjat omavahel ühendada ning kasutada kutsungeid.

Siimusti kodutütar Diana Kask oli metsas side loomisest vaimustunud. “Erinevalt oma nutitelefonist, saab välitelefone ja raadiosaatjaid kasutada ükskõik kus,” rõõmustas tüdruk. Lisas said noored teada, et korraliku kaardilugemise ja kompassiga saab nii mõnigi kord paremini hakkama kui GPSi kasutamisega. Kõik varasemad kogemused ja tarkused pandi proovile paintball’i mängus. Kaur Käämer kinnitas, et paintball’i on metsas hea mängida, sest noored õpivad, kuidas ennast varjata ning meeskonnana töötada. Silva hinnangul on mets selleks mänguks väga sobilik koht. Ümbruses on suuri puid ning auke, kuhu varjuda. “Lisaks sellele oli metsas paintballi mängides võimalik rakendada jao liikumisest saadud teadmisi. Jaona liikudes tuleb silmas pidada, milliseid käsklusi antakse ning millega tegelevad sinu kaaslased, siis on meeskonnatöö väga oluline,” sõnas juhendaja Silva.

Varjumine ja luuramine polnud ainus, mis tarkust ja oskusi nõudis. Laagri lõpuks läbiti mitmetunnine rännak. Rajale oli seatud kolm punkti, kus noored pidid täitma mitmesuguseid ülesandeid. Enne seda tuli aga metsas orienteeruda, et õige koht üles leida. Samas pidi vältima vastutegevust. “Lisaks kõndimisele, ootas noori meditsiinipunkt, millele lähenedes hakkas pihta olukorraülesanne. Noored pidid tulema toime kannatanuga, kes oli paanikas ning kellel oli käel kolmanda astme põletus,” kirjeldas juhendaja Silva olukorda.

Noorkotkad ja kodutütred said ülesannetega tublisti hakkama ning tõestasid, et nemad küll metsas hätta ei jää. Noorkotkas Helari Lillepool nautis metsas kõige enam paintballi mängimist, kuid samas tõdes ta, et igati kasulik oli õppida, kuidas puudest ja nöörist saab onni ehitada. “Kui olen näiteks ära eksinud, siis tuleb see kasuks.” Helari sõnul meeldib talle mehisemates laagrites käia, sest nii on tulevikus kergem kaitseväes hakkama saada ja Eesti eest seista. 

Ladus koostöö

Siimusti kodutütarde ja noorkotkaste rühmad ning Jõgeva kodutütred teevad koostööd alates eelmise aasta sügisest, kui Jõgeva rühma juhendaja Silva tegi Siimusti noortekeskuses koolitööna kogukonnapraktikat. Noored tahtsid õues tegutseda  ja koos otsustati Siimusti lauluväljaku metsa välilaager püstitada. Sel hetkel mõistsid osalised, et nende koostöö sujub väga hästi ja nii ongi edaspidi koos tegutsetud. “Jõgeva ja Siimusti laagrid on juba harjumuseks saanud. Põhjuseks on sobivus, noored klapivad ning minu koostöö Laidiga sujub väga hästi. Oleme ühel lainel ning täiustame teineteist,” kinnitas Silva.

Laidi rääkis, et sageli tuleb ette selliseid juhuseid, kus tema on mõelnud, et võiks Jõgeva ja Siimusti noortega koos midagi ette võtta. “Kui ma Silvale seda kirjutama hakkan, leian, et ta on just sama mulle kirjutanud,” naeris ta. Äärmuslikes oludes läbi tehtud katsumused ainult tugevdavad hästi toimiva meeskonna vaimu.

“Noored õppisid laagris meeskonnatööd, arvestamist ja kannatlikkust, mis on olulised oskused igas valdkonnas tegutsemiseks,” rääkis Laidi. Siimusti rühma kodutütar Annabel Kallo lisas, et õppis laagris veelgi paremini teistega koostööd tegema. “Metsas õpibki inimesi paremini tundma,” nentis tüdruk.

MARGE TASUR

blog comments powered by Disqus