Jõgeva linnavalitsuse esindajad kinnitavad, et Jõgeval pole koduta loomadega probleeme, pigem võtavad siin võimust metsloomad. Loomasõbrad jällegi näevad, et koduta loomadega ei talitata siin linnas õigesti.
Jõgeva linnas ja vallas vastutab koduta loomade kinni püüdmise ja varjupaikka saatmise eest Lembitu Vaiknemets, kes linnas kannab väärtemeonetleja ning vallas järelvalve spetsialisti ametinimetust. Ta püüab koduta loomi spetsiaalselt selleks tellitud puuridega, mida kasutavad ka professionaalsed loomapüüdjad. Kui hulkuvast loomast Lembitu Vaiknemetsale teada antakase ning tema sellest omakorda varjupaika teavitab, küsitakse varjupaigast esimese asjana, kas loom on kinni püütud. Varjupaigal puudub tema sõnutsi võimekus koduta loomade püüdmiseks. “See ei tule kõne alla, sest vahel kulub nädal aega, enne kui loom puuri läheb,” märkis Vaiknemets ning seega tegeleb ta hulkuvate loomade püüdmisega ise. Pärast looma kinni püüdmist, teavitab Vaiknemets varjupaika, kust siis loomale järele tullakse.
Kassid eutaneeritakse omaniku soovil
Jõgeva linnas tegeles väärteomenetleja eelmisel aastal üheksa kassiga, kellest ühele leidsid linnavalitsuse töötajad ise uue kodu ning üks saadeti Rakveres asuvasse Virumaa varjupaika. Ülejäänud kassid eutaneeriti linnavalitsuse kulul loomaarsti poolt. Vaiknemets selgitas, et need loomad, kes eutaneerimisele läksid, leidsid oma otsa omanike palvel, kel ise polnud võimalust looma ülal pidada. Ta selgitas, et on olnud juhtumeid, kus vanainimene viiakse hoolduhaiglasse ning ei suuda oma loomale ise uut kodu leida ja sellisel juhul palub ta looma eutaneerida. „Häda on selles, et inimene ei taha looma tappa ja ta leiab selleks teise mooduse pöördudes murega meie poole. Kui meie neid magama ei paneks, jõuavad nad varem või hiljem tänavale. Ilma omaniku loata on eutaneerimisele läinud kaks koera, kes olid auto alla jäänud ning nendest enam elulooma poleks saanud,“ täpsustas Vaiknemets. Muidu maksab eutaneerimine 25 eurot, kuid oleme ka vastu tulnud ja teinud selle omavalitsuse kulul,” märkis Vaiknemets. Ta kinnitas, et ta ei lase ühtegi looma omaalgatuslikult eutaneerida, ehk eutaneerimise palve tuleb ikkagi loomaomanikult.
“Omanik ütleb, et tema tahab loomast lahti saada ja on nõus eutaneerimisega. Seadus pole mitte kuidagi keelanud omanikul lasta loom magama panna loomaarstil. Keelatud on vaid looma ebaloomalik kohtlemine – näiteks uputamine, peksmine, poomine jne. Kõikide loomade eutaneerimise, kes minu käest on 12 aasta jooksul eutaneerimisele läinud, on teostanud loomaarst. Enne vaatab arst looma üle haiguste ja vigastuste suhtes. Reeglina on need vanad loomad ja ka hukatutest on osa olnud haiged. Kõik need toimingud on maksnud kinni linnavalitsus. Täpselt samamoodi pannakse loomad varjupaigas magama. Kas loom hukata või mitte, otsustab lõplikult loomaarst. On olnud juhuseid, kus noort looma ei ole hukatud ja looaarsti tutvuste kaudu on talle kodu leitud,” selgitas Jõgeva linnas ja vallas koduta loomadega tegelev Lembitu Vaiknemets
Tema sõnutsi pannakse kaks kolmandikku varjupaika sattunud kassidest seal “magama“ Kassid vaadatakse varjupaigas loomaarsti poolt läbi ning seal võetakse vastu ka otsus, kas loom tuleb eutaneerida. „Me oleme varjupaigale välja pakkunud variandi, et laseme siin koha peal loomaarstil läbivaatuse teha ja siis vajadusel koha peal eutaneerida. Siiski looma varjupaikka saatmisel vaadataks ta nii kui nii üle ning sel juhul peaksime topelt maksma,“ mainis Vaiknemets. Ühe kassi varjupaika saatmine ja seal kaks nädalat ülal pidamine maksab Vaiknemetsa andmeil umbes 250 eurot. Seal sees on vastuvõtmise tasu, loomaarsti tehtavad protseduurid, transport ja looma toitmine.
Probleemiks hoopis metsloomad
Ants Prii kinnitas, et hulkuvate kasside kolooniate tekke on ära hoidnud püsivalt Jõgeva linnas elavate rebaste pesakonnad. „Pidasin jahimehega nõu, kes ütles, et rebane võtab ära kassipojad,“ lisas ta. Abilinnapeale teadaolevalt elab Jõgeval vähemalt kaks rebase pesakonda, ehk umbes kümmekond rebast. Vaiknemets ja Ants Prii rääksid, et üks pesakond on kaubabaasi juures (Agrochema laoplats turu tänaval-toim) ja üks pesitseb lasteaia Karikakar taga asuvas võpsikus. „ Ma oma kassi järgi näen, et tema hoiak on muutunud ja ta hoiab rohkem kodu ligidale,“ selgitas Ants Prii oma lemmiku käitumise muutumist. Abilinnapea ja väärteomenetleja arvates langevadki rebaste saagiks kassid, kes on vabapidamise peal. Ants Prii sõnutsi ongi viimasel ajal rohkem probleeme olnud Jõgeva linnas hoopis metsloomadega, mitte kasside ja koertega.
Loomaõiguste eest võitleja ja koduta loomadele asenduskodu pakkuja Kertu Jukkumi meelest tundub väide hulkuvaid kasse murdvast rebastest kahtlasena, sest siis kaoksid Jõgevalt sama kiiresti ka kodukassid, kes pole tubase eluviisiga. Jukkum pidas sel teemal ka nõu zoosemiootiku Aleksei Turovskiga, kes märkis, et ühisel territooriumil elades võib rebane kassi maha murda, kuid kindlasti ei toitu rebane kassidest. Veelgi viitas Jukkum asjaolule, et rebased on suured kärntõve levitajad ning nende laialdase leviku tõttu oleks kärntõbi leidnud juba tee ka Jõgeva linna koduloomade ja isegi inimesteni.
Tarvis teha ennetustööd
Veel sõnas Jukkum, et on totter võrrelda kodutute kasside ülal pidamist kooli lõuna maksumusega, sest kõik omavalitsused panustavad mõlemasse ning teised omavalitsused leiavad raha nii kooli lõunate kui ka koduta loomade jaoks. (Abilinnapea Ants Prii võrdles 2. detsembril eetris olnud “Pealtnägija” saates kodutu kassi ülal pidamist ja lastetoetusi. Kassi varjupaika saatmine on lastetoetustest kordades kallim-toim.) Kertu Jukkum on palunud, et kohalikud elanikud, kes on talle rääkinud murest Jõgeva linnas hulkuvate loomade pärast, tuleksid uudistesaate jaoks kaamera ette rääkima. Jõgeva loomasõbrad on seni sellest pakkumisest loobunud, väites, et sellisel juhul hakataks neid kodulinnas taga kiusama.
Vooremaa toimetusel õnnestus veenda kahte Jõgeva linna inimest rääkima oma murest koduta loomade pärast. Nad soovisid täieliku anonüümsust, sest hirm on jääda linnaametnike ja ümberkaudsete elanike põlu alla. Nad soovivad, et neid antud leheloos nimetataks lihtsalt loomasõpradeks.
Nende sõnutsi ei ole Jõgeva linna väärteomenetleja Lembitu Vaiknemets oma ülesannete kõrgusel. Üks loomasõpradest meenutas olukorda, kus ta pöördus murega hulkuva kassi pärast linnavalitsusse. Sealt oli talle vastatud, et võtku ta 19 eurot kaasa ja siis tegeletakse kassiga. Vaiknemets nimetas seda väidet laimuks ning täpsustas, et varem maksis eutaneerimine 19 eurot ja seega võis ta öelda, kui palju eutaneeirmine maksab, kuid kindlasti ei käskinud ta inimesel endal eutaneerimisele kuluvat summat tasuda. Ta kinnitas, et kõik eutaneerimised, mis on palutud Jõgeva linna- või vallavalitsusel teha, on tasutud omavalitsuste eelarvest.
Teine anonüümne loomasõber meenutas jälle olukorda, mis sarnaneb väga Lembitu Vaiknemetsa enda räägitud loole, kus vanainimene viidi haiglasse ning tal polnud oma kassi kusgaile panna. “Vanainimene jättis kassi naabrite hoolde, kes ka loomakese eest lõputult hoolt kanda ei saanud ning pöördusid murega linnavalitsuse poole. Ma tean, et linnavalitsusel on Rakvere varjupaigaga leping, jälgisin varjupaiga kodulehte, kuid sinna see kass ei jõudnud. Samas jäeti vanainimesele mulje, et tema loomake ikkagi viidi varjupaika. Tegemist polnud haige loomaga, ta oli ilus, koheva karvaga ja kastreeritud. Talle oleks kindlasti kodu leitud,” lisas loomasõber. Kertu Jukkum täpsustas, et ükski enesest lugupidav loomaarst ei hukkaks noort ja tervet looma lihtsalt selle pärast, et omanik tahab temast lahti saada. “Sellisel juhul pöördutakse vastavate MTÜ-de poole, kes loomadele uue kodu leiavad,” märkis ta.
Kahe anonüümse loomasõbra arvates võtab linnavalitsus koduta loomadel ära õiguse leida omale uus kodu. Seaduses on sätestatud, et omavalitsus peab tagama looma ülal pidamise neljateistkümneks päevaks. Kuigi Lembitu Vaiknemets kinnitas, et kõik loomad, kes linnavalitsuse kulul eutaneeritakse, on leidnud oma otsa omaniku palvel, jäävad Vooremaa toimetusega suhelnud loomasõbrad skeptiliseks, öeldes, et eutaneerimine on Jõgeva linnavalitsuse ametniku poolt ikkagi esimene valik ning varjupaika saatmist ei kaalutagi. Nad tunnistasid, et nii mõndeki Jõgeva loomasõbrad kardavad linnavalitsusse hulkuvast loomast teatada, sest loomakesele võib varjupaika saatmise asemel osaks saada surmasüst. Loomasõpradel endil paraku puuduvad vahendid loomakese varjupaika toimetamiseks, seega ongi neil ainukeseks võimaluseks anda hüljatud loomale veidi süüa ja puhast joogivett, et loom elada saaks.
Ka olid leheloo tarvis vestlema kutsutud loomasõbrad pettunud detsembri algul samal teemal “Pealtnägija” saates esinenud abilinnapea Ants Prii sõnavõtus: “Kui omanik on oma looma taltsutanud, siis ta on juba omanik, kui ta on talle kas või, nagu öeldakse, ulualust pakkunud, süüa pakkunud.” Sellest seisukohast jäi loomasõpradele mulje, et abilinnapea paneb vastutuse neile, kes võtavad nõuks hulkuvaid loomi sööta, nimetades neid looma omanikeks. Loomasõprade arvates on ebaõiglane panna omanikukohustus neile, headele inimestele, kes hulkuvatele loomadele kaasa tunnevad ja neile süüa pakuvad.
Tegelikud süüdlased, ehk hooletud loomaomanikud, kes loomakese hülgavad, jäävad selles küsimuses hoopis areenilt kõrvale. “Selle asemel, et süüdistada heatahtlike inimesi hüljatud loomade toitmise eest, võiks omavalitsus loomasõprade arvates tegeleda looma hüljanud inimeste karistamisega. Kui inimesel tekib hirm, et ta võib looma hülgamise või hooletu kohtlemise pärast karistada saada, siis ehk ei visata looma nii kergekäeliselt tänavale,” mainis üks loomasõpradest. “Suhtumine loomadesse on inimlikkuse mõõdupuuks. Elan selles vaimus ise ning olen nii ka oma lapsi kasvatanud,” lisas ta.
Kertu Jukkumi arvates võiks omavalitsused tegeleda ennetustööga, et vältida loomade sattumist tänavale. “Kui ühe looma varjupaika viimine maksab niivõrd palju, siis steriliseerimise hind on umbes 40 eurot. Teavitustööd on väikeses keskkonnas, nagu Jõgeva linn ja vald, väga lihtne teha. Taunin senitoimuvat, sest uskuge paljudes teistes Eesti linnades ja valdades on olukord palju loomasõbralikum ja vastavuses seadustega. Kutsun üles iganenud võtted unustama ja olen valmis igati kaasa aitama, et Jõgeva linnas ja vallas ennetada hulkuvate loomadega seotud probleeme ja lahendama need seaduslikult ning loomasõbralikult, säästes elusid.” selgitas ta.
EILI ARULA
