31. juulist 2. augustini sai Põltsamaal teoks esimene põltsamaalaste kokkutulek (PoKo), kuhu olid oodatud endised põltsamaalased nii lähemalt kui laiast maailmast ning loomulikult olid teretulnud ka tänased Põltsamaa elanikud.
Põltsamaal Carl Schmidti Majas toimunud meenutusteõhtut juhtinud Raivo Suni tegi intervjuusid endiste põltsamaalastega. Põltsamaa muusikakooli kunagise direktori ja siin tuntud muusiku Voldemar Lemmiku kasutütar Mai Velt (Klaar) rääkis, et tema alustas Põltsamaal kooliteed 1944. aastal, sõjalõpu segaduste ajal, mil koolimajad olid sõjast jäänud rämpsu täis ja õpetajaskond n-ö käepärastest inimestest komplekteeritud. Juba 1952. aastal viis elutee ta Viljandisse, kus jätkas õpinguid. Tööle sattus ta Tallinna, kuhu ta enda sõnul praegu enam absoluutselt minna ei taha, ehkki elab pealinna lähedal Sakus.
Igast ilmakaarest
Mai Velt lausus, et kui Põltsamaa reklaamib ennast välja veinikultuuri linnana, siis Sakut võib pidada õllekultuuri asulaks. Väikesest kohast pärit inimesena on ta väga õnnelik, kui saab mingi Tallinnas tegemist vajava toimingu telefonitsi korda ajada. Naine ütles, et oma tädimehest Voldemar Lemmikust võiks ta väga pikalt rääkida. Lemmik oli talle ka nii kasuisa kui õpetaja, kellele ta mõtleb sügava tänutundega. Voldemar Lemmikule ei mahtunud omal ajal hinge, et Jõgeval on muusikakool olemas ja Põltsamaal mitte.
Kanadast tulnud Anne Parlow ütles, et tema ei ole Põltsamaal elanud, küll aga on tema sugulased olnud Kesk-Eestiga seotud. Praegu peatub ta Põltsamaal seetõttu, et siit, Eesti keskelt on hea igale poole sõita. Ta oli tänavu kuuendat korda Eestis ja neljandat korda Põltsamaal peatumas. Anne Parlow lausus, et ta on ringi reisinud ka mujal Euroopas, kuid Eesti ja salhulgas Põltsamaa on tema jaoks eriliselt kallis.
Kaaluvad naasmist
Põltsamaalt pärit Birgit Lodi ja Pelle Päevil rääkisid, et on mõlemad Põltsamaal gümnaasiumi lõpetanud ja elavad nüüd Tallinnas. Nemad läksid siit ära viis aastat tagasi. Birgit Lodi lausus, et tema jaoks on Põltsamaa endiselt väga armas ja lähedane väikelinn, siit on vahepeal tore eemal olla ja seejärel tagasi tulla. Tallinna tõmbab teda töö tõttu. Birgit Lodi ja Pelle Päevil rääkisid, et kaaluvad tõsiselt Põltsamaale naasmist, mis võiks teoks saada lähema viie aasta jooksul. Birgit Lodi sõnul on väikelinn eriti hea ja turvaline elupaik väikeste lastega peredele.
Pelle Päevilile meeldib, et viimasel ajal on Põltsamaal toimumas ühe rohkem spordiüritusi. Tallinna tuli temalgi minna töö tõttu, ta tegutseb seal ehitusspetsialistina, Birgit Lodi teeb Soome firmadele palgaarvestust. Birgit ja Pelle kinnitasid, et kui olla tööalaselt loominguline, leiab endale tegevust ka väiksemas asulas.
Rohkem kaaslinlasi
Kenno Märtsimaa elas Põltsamaal kuni 2000. aastani, kui lõpetas siin ametikooli. Siis asus ta koos perega Soome elama. Kenno Märtsimaa tegutseb Soomes ehitusettevõtjana. Põltsamaaga on Kenno perel sidemed olemas, siin käiakse kaks-kolm korda aastas.
Märtsimaa lausus, et põltsamaalaste kokkutulek meeldib talle väga, ta oleks vaid tahtnud näha osalemas rohkem endisi põltsamaalasi. Tema sõnul on Põltsamaa mõnus koht elamiseks ja kui inimestele siin paremat palka makstaks, ei läheks eriti keegi siit ära. Kenno elukaaslane Maikel Külvja lausus, et nemad leidsid Kennoga teineteist üsna noorelt ja elavad juba pikka aega koos. Ka Maikel on Põltsamaal koolis käinud ja on praegu Soomes koduperenaise rollis. Neil on Soomes Helsingi lähedal oma maja ja lapsed käivad seal koolis. Maikel Külvja sõnul nemad kindlasti Eestisse tagasi ei tule, kuigi teda teeb natuke kurvaks teadmine, et nende lastest saavad soomlased.
Väärtustavad kodulinna
Praegused põltsamaalased Alan Schu ja Ingrid Grünvald kinnitasid, et on tore, kui linnas midagi toimub ja Põltsamaa täisverelist väikelinna elu elab. Ka nemad tunnistasid, et lootsid kokkutulekul rohkem rahvast näha. Alan Schu lisas, et ehk on järgmisel korral osalejaid rohkem.
Alan ja Ingrid pole küll kumbki Põltsamaal sündinud ja lapsepõlve veetnud, kuid leidsid siin endale sobiva elupaiga. Samas on nad aeg-ajalt kaalunud ka Tallinna või Tartusse asumist, sest seal oleks praegu vabakutselise illustraatorina tegutseval Ingridil lihtsam endale püsivat tööd leida. Alani tööandja asub Tallinnas, aga meditsiiniseadmete hooldamise, remontimise ning paigaldamisega tegeleva inimesena sobib Põltsamaa talle asukohalt hästi, sest tal tuleb töötada mitmel pool üle Eesti. Mitmed nende sõbrad elavad Tallinnas, mis neidki pealinna elama meelitab. Praegu on nad siiski langetanud otsuse Põltsamaale jääda.
Jäi tulemusega rahule
Põltsamaalaste kokkutuleku idee autor ja ellukutsuja Ülle Saksniit lausus, et need osalejad, kes möödunud reede õhtul õigeks ajaks Carl Schmidti Majja ei jõudnud, jäid ettevõtmise tipphetkest ilma. Õnneks jäädvustas kaugelt saabunud inimeste intervjuud Tallinna TV, mille vahendusel neid edaspidi uuesti vaadata saab. Need, kes vaid laupäeva õhtul lossihoovis toimunust osa said, jäid paljust ilma.
Ülle Saksniidu sõnul on kaugelt tulnud endiste põltsamaalaste ideid võimalik linnas teoks teha. Temale kui korraldajale sai selgeks, et Põltsamaal on võimalik teha erinevaid teenuseid pakkuvate ettevõtjate vahel ladusat koostööd. Edaspidi tuleb aga kokkutuleku aeg nihutada juulikuu keskele, sest paljud, sealhulgas välisriikides elavad põltsamaalased on puhkusel enamasti juulis. Mõistagi vajutas kokutulekule oma pitseri ka meie tänavusuvine “kehv suusailm”.
Kõigele vaatamata jäi Ülle Saksniit sündmusega rahule ning on valmis seda kolme-nelja aasta pärast kordama.
TOOMAS REINPÕLD
