Laiuse Jaan Poska Põhikoolis tähistati möödunud nädalal Tartu rahu peaarhitekti, kodukandi suurmehe Jaan Poska sünniaastapäeva. Kuna väike maakool sai 2016. aastal endale Jaan Poska nime, hakati nüüd senise mälestuspäeva asemel läbi viima juba Jaan Poskale pühendatud nädalat. Laiuse kool teeb igati tänuväärset tööd, et jäädvustada Laiusevälja külast pärit mehe, ühe Eesti riigi looja mälestust. Poska sünniaastapäev on kui omamoodi avasignaal vabariigi sajandaks juubelipäevaks, sest nende kahe daatumi vahele jääb täpselt üks kuu. Poska ja Eesti Vabariigi vahele pole liigne panna võrdusmärki, sest kui räägime Poskast, mõtleme Eesti Vabariigile, ja kui kõneleme Eesti Vabariigist, ei saa me üle ega ümber Jaan Poskast.
Seepärast väärib Poska poolt tehtu kindlasti jätkuvat väärtustamist, sest tema kui Eesti ja Venemaa rahulepingu sõlmija osatähtsust pole võib-olla sageli päevapoliitikute poolt piisavalt hinnatud. Siinkohal ei saa küll teha etteheiteid Laiusele ja Jõgeva vallale, kus on aastaid tehtud tööd selle nimel, et Poska nimi ei ununeks.
Küll on aga aastate jooksul oma sümpaatiat Poska vastu suhteliselt vaoshoitult näidanud valitsusparteid. Ilmekaks näiteks oli Poska skulptuuri avamine Kadrioru pargis kahe aasta eest, millest valitsuseliikmed tasahilju kõrvale jäid. Kas häbenedes Poska suurust või enda nõrkust. Igal juhul oli Jaan Poska riigimees, kelle sarnaseid sünnib kord sajandis, ja meie õnneks juhtus ta olema läbirääkimistelaua taga Eestile nii olulisel hetkel.
