Eesti on koduomanike ühiskond. Üle 90 protsendi inimestest elab oma või perekonna valduses oleval kinnisvaral. Kodul ja koduomanikuks olemisel on eesti kultuuris väärtus, mida rahas hinnata on võimatu. Ühelt poolt on kodu laiem ühiskondlik väärtus, teiselt poolt näitab statistika, et oma kodu omamine on ka majanduslikult kõige efektiivsem eluviis. Seega peaks avalik võim soodustama kodu omamist, mitte selle eest karistama.
2009. aasta suvel võttis Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonna toel vastu maamaksuseaduse muudatused, mis võimaldavad kohalikel omavalitsustel koduomanikud maamaksust vabastada. Paraku on selliseid maksuvabastusi kehtestatud vaid üksikute omavalitsuste poolt. On omavalitsusi, kus on vahepeal maamaksu lausa tõstetud.
Eriti suured maamaksud rõhuvad Tallinna koduomanikke. Nii tõstis Tallinna volikogu 2008. aastal maamaksu hüppeliselt, misjärel koduomanikud hakkasid saama 2,5 korda suuremaid maamaksuarveid. Ülisuured maamaksud ei puuduta ainult eramajade omanikke, vaid ka korteriomanikke. Näiteks Tallinna Kesklinna, Kadrioru ja Kalamaja korteriomanikel tuleb sageli maksta sadu eurosid maamaksu aastas. Maksuõiguse ühe põhiprintsiibi kohaselt ei tohi omandimaks sundida omandist loobuma, tänase kõrge maamaksuga on seda põhimõtet rikutud ja löögi alla on sattunud just põlisasumite elanikud.
Sellel nädalal esitas valitsuskoalitsioon Riigikogu menetlusse seaduseelnõu, mille kohaselt vabastatakse koduomanikud maamaksust linnas kuni 1500 m2 või vallas kuni 2,0 ha ulatuses tingimusel, et sellel maal asuvas elamus on maksumaksja elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.
Õigusriik eristub seadusriigist sellega, et igal kehtestatud regulatsioonil on eesmärk ning seadusel, ka maksuseadusel, mõte. Maa maksustamise eesmärk ei ole erinevalt levinud väärarusaamast seotud konkreetsete avalike teenuste pakkumise, näiteks kanaliseerimise lõpuleviimisega. Õigusteooria kohaselt peaks maamaks soodustama maa tõhusamat kasutamist ja toimima maa müügi elavdamise vahendina. Seadus, mille eesmärk on elavdada kodude müüki, on ühiskondlikult destruktiivse iseloomuga.
Maamaksu kasutamine kodude müügi elavdamise ja maa tõhusama kasutamise eesmärgil on kohatu meetod. Eesti sotsiaalse taustsüsteemi juures on tegemist ebaproportsionaalse meetmega, mis suurendab sotsiaalset ebaõiglust ja vähendab jätkusuutlikkust.
Selline koduomanike maamaksudega koormamine on mitte ainult ebanormaalne, vaid ka ebamoraalne. Kui inimene on juba korra teinud suure kulutuse kodu ostes, siis ei ole riigil ega ka omavalitsusel moraalset õigust hakata seda maksustama. Tänase maksimaalse määra – 2,5 protsenti – rakendamisel, mida paljud omavalitsused ka kasutavad, peaks oma maa väärtuse tagasi maksma 40 aastaga. Seega on koduomanik muudetud rentnikuks omal maal ning seda tuleb muuta. Tänase valitsuskoalitsiooni jaoks ei ole kodude maamaksustamine mitte ainult rahanduslik, vaid palju põhimõttelisem küsimus. Meie arvates tuleb omanikuks olemist, sealhulgas kodu omamist väärtustada. Me oleme põhimõtteliselt kodude maksustamise vastu ning leiame, et koduomanike maamaks tuleb üleriigiliselt tühistada.
Reformierakond on ühtlasi seisukohal, et maamaksu kaotamine kodudele ei tohi lüüa omavalitsuste rahakoti pihta. Laekub ju maamaks just kohalikku eelarvesse. Hinnanguliselt võib tänaste maamaksuhindade juures omavalitsustele laekumata jääda kuni 17 miljonit eurot aastas.
i
AARE HEINVEE, Riigikogu liige, Reformierakond
