Vanemliku hoolitsuseta lapsi on Eestimaal olnud läbi aegade. Kui eelnevatel sajanditel on hüljatute eest vastutuse võtnud sugulased, külakogukond või kirik, siis tänapäevane arusaam on teine, samuti ka valikud.
Eesti Kasuperede Liit on ellu kutsutud tegelemaks just vanemlikust hoolest ilma jäänud lastega, olenemata sellest, milline on ühe või teise lapse juriidiline staatus. Kasuperenduse teema lipsab ikka aeg-ajalt läbi ajakirjanduse, aga harva ning napilt. Ometi vajaks see teema pikemat ja põhjalikumat käsitlemist, mille üheks oluliseks eesmärgiks oleks kasuperenduse hoogustumine. On ju kõigile selge, et lapsele on parim koht kasvamiseks perekond, kuid millegipärast ei jätku neid igale lapsele.
Riigi praeguse poliitika juures ei tunne kasupered ennast piisavalt turvaliselt, ei tunneta, et neid vajalikuks peetakse. Erinevates valdades tõlgendatakse seadusi erinevalt ja mis salata — ametnikud teevad oma elu lihtsamaks, sundides kasuperesid võtma lapsi eestkostele või annavad korraldusi lapsendamiseks. Olgugi, et mõiste „kasupere” võib hõlmata nii eestkostet kui lapsendamist, on enamasti tegemist nende peredega, kus võõras laps kasvab pereshooldamise lepingu alusel.
Juba 2006. aasta üldkoosolekul kiideti heaks mõte, et kasuperede liidu paremaks toimimiseks on vaja luua maakondlikud organisatsioonid, kuid see on suur ja vaevaline protsess. Möödunud aastal võttis juhatus vastu otsuse reorganiseerida liit ja muuta üksikisikupõhine liikmelisus ühingutepõhiseks. Selleks otstarbeks sai kirjutatud arendusprojekt, mille käigus on kasuperede liiduga liitunud juba seitse maakondlikku organisatsiooni.
Käesoleval aastal on eesmärgiks kasuperede liidu struktuur kasvama panna. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt on rahastatud vastavasisuline projekt. Sisuliseks tegevuseks on kasuperedele seminar-perepäevade läbiviimine maakondades, kus pole veel ühingut loodud ning mille tulemuseks oleks kasuperede ühing maakonnas. Projekti esimese perioodi käigus viiakse läbi neli maakondlikku seminar-perepäeva: Valgamaal, Järvamaal, Võrumaal ja Jõgevamaal. Sinna on oodatud nii vastavate maakondade kasupered (hoolduslepinguga pered, eestkostepered, adoptiivpered, tulevased kasupered) ja kasuperede koolitajad kui ka omavalitsuste sotsiaalvaldkonna ametnikud. Informatsioon ürituste kohta on saadaval Eesti Kasuperede Liidu veebilehel www.kasuperedeliit.ee.
iii
MALLE KOBIN, Eesti Kasuperede Liidu juhatuse esimees
