Tekib oht, et töö ja elumuredega koormatud lapsevanem hingab kergendatult ning peab kooli vastutavaks nii lapse hariduse kui elukäigu kujunemise eest.
Tegelikult on kodu ja lapsevanema kasvatuslüli mõju lapse käekäigu kujunemisel määratult suurem kui koolil.
Soome kasvatusteadlased on jaotanud kodust kasvatust järgmiselt: lapsekeskne; juhendatav (eelkõige lapse vajadusi arvestav); täiskasvanukeskne. Kõige sobivamaks pean juhendatavat kasvatust.
Juhendatavas kasvukeskkonnas vanemad usaldavad last, nad teavad, kellega koos laps oma vaba aega veedab. Vaba aja veetmise pärast pole vanematel ja lapsel omavahelisi lahkhelisid.
Vanemad tunnevad huvi lapse õpingute vastu, last ei ole füüsiliselt karistatud ja karistused on jäänud enamalt jaolt väikelapseikka. Lapse ebaõnnestumiste puhul tunnevad vanemad lapsele kaasa, arvestavad laste arvamustega.
Vanemad on oma kasvatuses eesmärgikindlad, kui laps eksib, suunatakse teda nõuannetega. Vanemad kiidavad last tema edusammude ja hea käitumise eest, teda on õpetatud lahkhelisid heaga lahendama. Vanemad teevad meelsasti kooliga koostööd. Laps peab ise tunnetama, et vanemad usuvad temasse, on õiglased, annavad nõu ja abi. Sellises kasvukeskkonnas kujuneb laps vastutusvõimeliseks ja ka ühiskonnaga hästi kohanduvaks.
Lapsekeskses kasvatuses saab vanemast märter
Lapsekeskses kasvatuses on vanem nagu ?märter?. Sellised vanemad usuvad kindlalt: ma teen kõik oma lapse heaks. Ja nad tegutsevad ka vastavalt sellele.
Sellised vanemad on harjunud igapäevaelus kõike oma laste eest ette ja taha ära tegema. Sageli nad näägutavad oma last pidevalt tema tegemata jäetud asjade pärast ja ei lase lapsel selgeks saada, mida ta peab tegema.
Need on vanemad, kes ostavad oma lapsele kõik, mida ta küsida oskab ja püüavad teha lapse eest seda, mida laps aga tahab. Selline kasvatus seostub hulga probleemidega. Vaatamata oma pingutustele ei suuda vanemad täita kõiki oma lapse soove. Halb on seegi, kui vanem on nagu sõber või semu.
Osa vanemaid, eriti kui tegemist on vanemate lastega, tunnevad, et nad peavad oma lastele olema omasugused semud. Selliste vanemate hulka kuuluvad nn. vabakasvatuse pooldajad, kes jätavad lastele vabad käed kõiges. Sel moel loodavad vanemad ära hoida konflikte eri põlvkondade vahel.
Selline vabakasvatus seondub sageli noorte seaduserikkumisega, alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning kodust pagemisega.
Vanem “õpetaja – nõuandjana”
Täielik vastand eelmisele kasvatusstiilile on vanem nagu ?politseinik?. Need vanemad nõuavad, et laps alluks vastuvaidlematult kõikidele nende poolt kehtestatud reeglitele ning last karistatakse iga väiksema eksimuse eest.
Ebaõnnestumise korral on täieliku vanemliku võimutahte maksmapanemise tagajärjeks see, et noor võib muutuda hirmunult passiivseks või sattuda kuritegevuslikule teele, hakata tarvitama alkoholi, kodust põgeneda.
Noorukid on sageli mõjutatavad pigem vanemate juhendavast ning nõuandvast võimust kui nende vägivaldsest, vanemlikke õigusi rõhutavast kasvatusstiilist.
Vanem ?õpetajana-nõuandjana? tähendab sisuliselt usku vanemate kõikvõimsusse. Kui vanemad teevad õigeid asju õigel ajal, siis saavad nende lastest õnnelikud, intelligentsed ja edukad inimesed. Lapsed saavad vanemate sellisest käitumisest palju kasu.
Ometi on siingi omad “agad”. Esiteks tähtsustab see lapse vajadusi vanema omadest tunduvalt kõrgemaks. Nii tekib lapsel oht ennast “maailma nabaks” pidama hakata. See eeldab lapsevanemate kõrget psühholoogiliste ja pedagoogiliste teadmiste taset.
Sellised lapsevanemad esitavad endale kõrgeid nõudmisi ja süüdistavad ebaõnnestumistes ainult iseennast. Siin ei arvestata alati laste vajadusi ja võimete piire.
Lapsevanemate hulgas on vanemaid, kes on nagu ?treenerid? või ?mängujuhid? Sellise kasvatuse puhul määravad vanemad ainult üldised mängureeglid ja õpetavad need lastele selgeks. Niisamuti kehtestavad nad karistused, mis järgnevad kokkulepitud reeglite rikkumisele, kuid karistaja roll pole nende jaoks esmane. Peamiseks eesmärgiks on õpetada lapsi oma võimeid arendama ja iseseisvat tööd tegema. Uurimused näitavad, et selline vanemaks olemise viis võimaldab kõige edukamalt vältida sagedasi ebaõnnestumisi koduses kasvatuses. Tähtis koht siin on ühistel perekondlikel ettevõtmistel.
HILJA SIMSON,
Kiigemetsa kooli direktori asetäitja kasvatustöö alal
