Palal peetud Kodavere pärimuskultuuri konverentsi teisel päeval toimunud ekskursioonil tutvuti selle kihelkonna piiridesse jäävate kultuuri- ja ajaloomälestistega ning looduslike vaatamisväärsustega. Külastati Anna Haavaga seotud paiku, mõisahooneid, kirikuid, kalmistuid. Muuhulgas saadi tuttavaks ainsa Kodavere kihelkonna territooriumile jääva linnaga. Tegemist on kunagistele Kokora mõisa maadele rajatud Kallastega, kus põimuvad erinevad elulaadid ja traditsioonid. Sajandeid on siinse elanikkonna hulgas domineerinud vanausulised. 1988. aastal avati aga Kallastel viimane avalik Lenini monument Eestis.
Ekskursiooni algul üllatas giid Liina Ainsalu reisiseltskonda huvitava faktiga. Nimelt on Pala vald pindalalt sama suur kui Tallinna linn. Esimene peatus tehti Assikveres luuletaja Anna Haava sünnikohas. Lisaks kirjandusloolisele tähtsusele on see paik tuntud ka hea aura poolest. “Siin saab alati hea energialaksu, ” kinnitas Pala kultuurimaja direktor Margit Soieva. Külastati ka Assikvere seltsimaja ning sealset Anna Haava tuba. Giid märkis, et Kodavere kihelkonnast on võrsunud kolm Eesti kirjanikku – samal 1864. aastal sündinud Anna Haava ja Juhan Liiv ning Mari Vallisoo (1950-2013), kes on ka Kodavere murrakus luuletusi kirjutanud. Novembris tähistatakse Pala kultuurimajas Vallisoo kuuekümne viiendat sünniaastapäeva.
Põlispuudega seotud legendid
Ringsõidul imetleti Lümati künnapuud, mis on rinnakõrguselt jämedaim seda liiki puu Eestis. 1999. aastal mõõtis loodusteadlane Hendrik Relve haruldase künnapuu kõrguseks 17 meetrit ja tüve ümbermõõduks 1, 2 meetri kõrguselt 608 cm. Vikipeedias on vastavateks andmeteks 19 meetrit ja 634 cm. Uskumuste kohaselt olevat puu alla maetud Saare krahvi varandus, mida seiklejad on ka otsimas käinud. Sageli olla seda tehtud Lümati kõrtsist tulles. Varandus on aga seni leidmata. Ranna külas oli uudistamisobjektiks Rannamõisa tamm, mis on tuntud ka tuhandeaastase tammena, kuigi tegelikult jäävad puul sellest vanusest mõned sajandid puudu. Et tamm on aga silmapaistvalt vana, siis nii teda kutsutakse.
“Rootsi ajal olnud tamme õõnes sedavõrd suur, et sellesse mahtunud paarkümmend sõdurit,” on kirjutanud rahvaluuleteadlane Mall Hiiemäe raamatus “Tuhandeaastase tamme lugu”. Rannamõisa tamm paistab silma ka omapärase maapinnaga rööbiti kulgeva tüve poolest. Puu tüve hakati toestama juba üle saja aasta tagasi.
Kodavere, Alatksivi , Kallaste…..
Kodaveres jalutati ümber Püha Mihkli kiriku, mis valmis aastatel 1775-1777. Et Kodavere kirik kogu kihelkonna jumalateenistusel käijatele väikseks jäi, ehitati pühakoda ka Alatskivile.
Alatskivil külastati kalmistut, lossi imetleti aga vaid bussiaknast, sest sinna minek ei mahtunud ekskursiooni ajalistesse raamidesse. “Nüüd sõidame mööda kunagist Peipsi järve põhja. Ammustel aegadel oli järv märksa suurem, ” rääkis giid Ainsalu, kui Alatskivilt Kallaste poole sõideti.
Kallastel oli juttu vanausulistest, kes rajasid asunduse Kokora mõisast maad rentides. Algul kuulus mõisale ka kalapüügiõigus. Siit on pärit helilooja Eduard Tubin.
Kõneaineks olid mõnede Kallaste linna elanike visalt püsinud tõekspidamised ja traditsioonid. Nii avati siin veel 1988. aastal Lenini monument.
Palale naastes silmati mõned aastad tagasi kohaliku omavalitsuse eestvedamisel rajatud ökopaisjärve. Uudistati ka Pala mõisa 19. sajandi teisel poolel ehitatud kahekordset peahoonet, mille esimene korrus on kivist, teine puust. Viimasel ajal on hakatud korrastama mõisa ümbrust ja kirjutatud on ka projekte, et saada raha ajaloolise hoone kordategemiseks.
JAAN LUKAS
