Eestimaad kunagi katnud tihe kinode võrk on praeguseks ajaks üsna hõredaks jäänud. Kinonäitamise traditsioonide taaselustamiseks on MTÜ Kinobuss algatanud kodanikukinode liikumise. Jõgevamaal on kodanikukinod käivitumas Jõgeva linnas ja Juula külas.
Kinobussi leviassistendi ja maakondliku koordinaatori Martiina Putniku sõnul on kodanikukino käivitamiseks vaja kinonäitamisest huvitatud entusiaste, kes on valmis koostööd tegema teiste aktivistide, vabaühenduste, organisatsioonide ja kohaliku omavalitsusega. Muidugi peavad kino käivitamiseks olemas olema ekraan, projektor, helisüsteem, DVD või BluRay-mängija ning muidugi ruum, kus filme näidata.
Filmid jõuavadki kodanikukinodesse DVD- ja BluRay-formaadis ning kullerposti vahendusel. Publikult võetakse filmivaatamise eest enamasti küll väikest tasu, ent filmide linastamise eest kodanikukinodelt raha ei nõuta.
Filmide valiku kohta ütles Martiina Putnik, et see on mõnevõrra piiratud: kõiki linateoseid, mida kinohuvilised vaadata tahaksid, kodanikukinod siiski kätte ei saa.
“Meie tehniline võimekus ei ole lihtsalt piisav, et suurte levitajate tingimustele vastata,” ütles Martiina Putnik. “Küll aga on meie prioriteediks Eesti film ning kohalikel filmitootjatel on samuti huvi, et nende filmid Eestis nähtavad oleksid. Praegu teemegi koostööd väikelevitajate ja kohalike filmitootjatega.”
Juba toimivaid kodanikukinosid on Martiina Putniku andmetel praegu Eestis 15. Peatselt on käivitumas veel viis kino. On ka neid, kes asja vastu huvi tundnud, aga konkreetsete sammudeni pole veel jõudnud. Nende hulgas on ka Sadala külade selts Jõgevamaalt.
Kamin kinosaalis
Juula külas on kodanikukino eestvedajaks Aigar Rebane, kes elab küll Tabiveres, ent on MTÜ Juula Küla Heaks (ehk lihtsamalt öeldes Juula külaseltsi) liige. Leiba teenib mees puidutööstuses töötades, Juulal kino näitamine on talle meeldivaks hobiks.
“Kui varem külastas Tabiveret kord kuus Kinobuss, siis viimasel ajal on seegi kinovorm soiku jäänud ning nüüd tuleb meie kandi rahval kvaliteetse filmielamuse saamiseks sõita Tartu või Tallinna kobarkinno,” ütles Aigar Rebane. “Kogu perega sinna minnes kujuneb ettevõtmine väga kulukaks. Kui Juula külaseltsi eestvedaja Eneli Kaasik pakkus mulle võimalust Juulal kino näitama hakata, olin pikemalt mõtlemata nõus.”
Projektor ja DVD-mängija oli külaseltsil juba varem olemas, mõnusama kinoelamuse saamiseks muretseti seltsi vahenditest suur jalaga ekraan. Esimese filmina vaadati 1. märtsi õhtul ära tuliuus eesti film, Hardi Volmeri “Elavad pildid”. Viisteist vaatajat, kelle hulgas oli nii nooremaid kui ka vanemaid inimesi, võtsid linateose soojalt vastu ning olid muidugi rõõmsad ka selle üle, et kodukülla on tekkinud filmivaatamise võimalus.
“Juula hubases külamajas oli mõnusamgi filmi vaadata kui kobarkinos: kamin küdes ning filmi kõrvale sai nautida kinokohvikust ostetud kohvi, võileiba ja kooki,” ütles Aigar Rebane.
Tema sõnul mahub külamajja filmi vaatama 35-40 inimest ning oodatud on ka kaugemad huvilised. Tänapäevaseid mugavaid istekohti küll pakkuda pole, küll aga kodust hubasust. Kinoseansse tahetakse Juulal korraldama hakata iga kuu esimesel päeval. Järgmise filmina on kavas Kadri Kõusaare vastvalminud film “Kohtumõistja”.
Projektor vanarauaks?
Jõgeva linnas on kodanikukino eestvedajaks Betti Alveri muuseumi juhataja Toomas Muru ning kinoseansid hakkavadki toimuma muuseumi saalis.
“Oleme ka varem mitmesuguste ettevõtmiste raames filme näidanud, küllap sellepärast tulidki Martiina Putnik ja linnavalitsuse esindajad kodanikukino käivitamisest just meile rääkima,” arvas Toomas Muru.
Esimene ja seni ainus kodanikukino seanss leidis muuseumis aset möödunud aasta oktoobris. Lähiajal tahetakse jõuda regulaarsete kinoseanssideni, mis võiksid toimuda kord kuus. Kui praegu on muuseumis filmide demonstreerimiseks olemas DVD-mängija, siis tulevikus tahetakse see välja vahetada BlueRay mängija vastu. Selles osas on loota toetust Kinobussilt.
“Tehnika hankimist me üldiselt ei toeta, ent Betti Alveri muuseum kui kodanikukinode projekti algatamisel osalenu on selles osas pisut teises staatuses. Kui nad oma kodanikukino käima saavad, siis hangime neile kindlasti ka BluRay-mängija,” ütles Martiina Putnik.
Kodanikukino repertuaari valimisel võiksid Toomas Muru arvates kaasa rääkida ka teised siinsed kinohuvilised. Ning filmivaatamisele võiks järgneda ka arutelu.
Möödunud nädalal käis Toomas Muru Tallinnas kodanikukino alasel koolitusel. Seal kõneldi, et umbes poole aasta pärast lõpetavad tootjad linateoste filmilindil levitamise üldse ära ning need hakkavad kinodesse jõudma DCP (Digital Cinema Package) formaadis ehk välisel kõvakettal, mille avamiseks on vaja levitajalt saadud spetsiaalset koodi.
“See on halb uudis väikestele paikadele, kuhu ilmselt ei hakata soetama 60-70 tuhat eurot maksvaid digitaalseadmeid, mis ennast publiku vähesuse tõttu ära ei tasu,” ütles Toomas Muru. “Ka Jõgeva kultuurikeskusse küllalt hiljuti soetatud kinoprojektor muutub digikoopiatele üleminekul vanarauaks.”
Eks siis tulegi nende väiksemate paikade, sealhulgas Jõgeva rahval piirduda kodanikukinodest saadavate vähem kvaliteetsete filmielamustega. Puudujäägi tehniliste näitajate alal võivad aga korvata suhtlemiselamused.
“Muidugi võib rahvas ka rahulikult kodus telekat vaadata, aga õnneks on ikka heas mõttes hulle, kes tahavad kinokultuuri kõige kiuste elus hoida, samuti neid, kes tahavad vahepeal kodunt teleka eest ära tulla, teisi inimesi näha ning (kodaniku)kinoelamusest osa saada,” ütles Martiina Putnik.
i
RIINA MÄGI
