Kodanikeühenduste rahastamises peab olema rohkem usaldust

Regionaalministri valitsemisala ning Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL) poolt korraldatud vabaühenduste rahastamise teemalisel debatil “Usaldada või kontrollida?” nentisin, et rahastamise puhul tuleks edaspidi detailide asemel senisest enam eesmärkide saavutamisele keskenduda.

Täna lähenetakse kogu kodanikuühiskonna rahastamisele liiga bürokraatlikult, käib tohutu projektimajandus ja aruandlus. Osaliselt on see paratamatu, aga näiteks organisatsioonide tegevustoetuste puhul võiks olla riigi ja vabakonna vahel oluliselt rohkem usaldust. Kontroll peab olema piisav, et vältida raha väärkasutamist, aga nõutav info asjakohane, mitte seisnema lihtsalt “linnukeste” märkimises kastikestesse.

Riigi huvi peaks siin olema eelkõige seatud eesmärkide täitmine ja sel juhul ei peaks ka aruandlus olema nii detailikeskne. Igal pool ei ole vaja lihtsalt igaks juhuks kolme aasta äriplaani koopiaid ja projektijuhi kõrgharidust tõendavat diplomit küsida, kui  püstitatud eesmärgid saavad täidetud.

Lisaks regionaalministrile arutlesid avaliku raha jagamise puhul usaldamise ning kontrollimise vahekorra üle ka Agu Laius (Kodanikuühiskonna Sihtkapital) ja Alari Rammo (EMSL).

Märtsi keskpaigaks valmib regionaalministri valitsemisala ja Praxise koostöös vabaühenduste rahastamise juhendmaterjal. See on suunatud kodanikeühenduste rahastajatele (ministeeriumidele ja kohalikele omavalitsustele) ning on kasutatav nii olemasolevate rahastamisprotsesside täiendamisel kui ka uute rahastamise reeglite väljatöötamisel. Juhendmaterjal tutvustab rahastamisliike (projektitoetus, tegevustoetus ja avalike teenuste delegeerimine) ja nende erisusi ning kirjeldab projekti- ja tegevustoetuse andmise põhisamme. Juhendmaterjal sisaldab ka näidisdokumente, mis lihtsustavad juhendi rakendamist.

i

SIIM KIISLER, regionaalminister

blog comments powered by Disqus