Seisuga 2013. aasta 1. september on Jõgevamaal 535 kodanikeühendust, st avalike huvides tegutsevat mittetulundusühingut ja sihtasutust. Lisaks on veel umbes 300 korteri-, aiandus-, garaaži- ja maaparandusühistut, mis on küll juriidiliselt vormilt mittetulundusühingud, aga loodud erinevate ühistuseaduste alusel, mida aga ei loeta tavapärases mõistes kodanikeühenduste hulka.
Enim on Jõgevamaal kultuuri ja spordiga tegelevaid ühendusi ning külaseltse. Uute loodud kodanikeühenduste arv püsib viimased viis aastat enam-vähem muutumatuna – aastas tuleb maakonda juurde umbes 20 uut mittetulundusühendust. Aastatel 2012 – 2013 loodud ühenduste peamine eesmärk on peamiselt mingi vaba aja tegevuse või spordiga tegelemine, märgatavalt vähem on uusi kogukonnapõhiseid ühendusi. Oluliselt on vähenenud ka sihtasutuste arv: uusi sihtasutusi luuakse aastas 1-2 ja olemasolevad lõpetavad tegevuse või jätkavad tegevust mittetulundusühinguna. Enamik sihtasutusi maakonnas on loodud kohalike omavalitsuste poolt, kuna selliste SA-de toetusvõimalused riiklikest programmidest on väga piiratud ja aja jooksul on nende tegutsemiseesmärgid ja tegevused paljuski muutunud, siis minnaksegi edasi mittetulundusühinguna.
Jõgevamaa ühendused on aktiivsed kultuuri- ja spordielu edendajad, oluline on nende panus kohaliku kogukonna liitmisel ja kohaliku elu huvitavamaks muutmisel. Viimastel aastatel on lisandud ka kogukonna- ja sotsiaalseid teenuseid pakkuvaid kodanikeühendusi. Mitmedki neist on tekkinud sundolukorras, kus riik kaotab piirkonnast mõne elanikele olulise teenuse, nagu näiteks kadusid kohalikud päästeüksused, postkontorid jne. Siis on just kodanikeühendused need, kes on leidnud lahenduse ja asunud ise neid teenuseid osutama.
Jõgevamaa mittetulundusühendused on praegu aktiivsed kohalikul tasandil elu edendajad, tulevikus võiks nende roll ja kaasamine maakondlikesse otsustusprotsessidesse olla senisest suurem.
Tugevaks kodanikuühiskonnaks ei piisa ainult tugevatest mittetulundusühendustest, vaja on, et me kõik elaksime ja töötaksime kodanikena, kellele on oluline, mis sünnib meie kodukülas, koduvallas, -linnas ja Jõgevamaal tervikuna.
i
KERSTI KURVITS, Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (JAEK), kodanikeühenduste konsultant
