Tallinnas on käimas Riigikogu valimiste järgsed koalitsiooniläbirääkimised. Aga mitte ainult Tallinnas. Üldsuse eest pisut varjatumalt käivad koalitsiooniläbirääkimised ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis. Samas võib sealseid läbirääkimisi just avatumateks pidada: neid võib vaatama minna igaüks, kes soovib.
Pealkirja “Koalitsiooniläbirääkimised” kannab üks möödunud laupäeval Betti Alveri Muuseumis avatud munanäituse “Loomisrõõm. Alguses oli muna!?” lustakamaid töid, mille autoriks on Margit Ohakas. Läbirääkijateks ongi antud juhul dekoreeritud munad, millest (või siis juba kellest?) osal peas orava nägu, osa kannab aga rahvuslikke aksessuaare, nagu murumüts vms.
“Kirju nagu pühademuna,” öeldakse nii mõnegi värvikireva või mitmetahulise asja kohta. Sama võrdlus sobib iseloomustama näitust, mis lähenevatele lihavõtte- ehk rahvakeeli munadepühadele pühendatud ning peamiselt pühademunadest koosnebki. On nii päris- kui ka tehismune, nii värvitud kui ka valgeid. Ehkki näituselt võib leida võib-olla ka mõne praktilise soovituse, kuidas pühadeks ilusasti-huvitavalt värvitud munad lauale saada, on põhiosa autorite “aurust” kulunud siiski muna kui kujundi mitmekülgsele ja vaimukale interpreteerimisele. Aga kes keelab neidki ideid pühadeaegse kodusättimise käigus ära kasutada!
Kõige enam on näitusel selle initsiaatori Sirja Ohaka taieseid.
“Veel kolm päeva enne avamistki polnud mul kehva tagasiside tõttu teistelt autoritelt kindlat usku, et näitusejagu taieseid kokku tuleb, seepärast lasksin oma kätel hoolega käia ja kutsusin sõprugi appi,” ütles Sirja Ohakas, kelle paljudest ametitest ja rollidest tuleks siinkohal vist rõhutada spordiklubi Rajaleidja eestvedaja ja Jõgeva Loomingulise Ühenduse liikme oma, sest just need kaks organisatsiooni olid näituse korraldajad.</p>
Salapärased klaasmunad
Koostöös Eike Salu ja Margit Karuga valmisid näiteks kompositsioonid “Daamid”, “Nööbimunad”, “Südameasjad” ja “Põhumunad”. Ainuautorina sai Sirja “maha” veel “Rannakivide”, “Munariiulite”, “Käsitöömunade” ja veel mitme taiesega. Põnevamatest näituseleidudest võiks märkida veel Ülle Ottokari savielementidest mängu, mille reeglid võib igaüks ise teha, Margit Karu “elektritaiest”, milles munad korkide aset täidavad, ja “Monumenti munale ehk kaksiktorne”, Maie Lille “Lõngamune”, Kaire Vahtre “Pehmeid mune” jne.
Kui enamiku näituseeksponaatide puhul oli üsna kerge ära arvata, kuidas need tehtud on, siis Järvakandi klaasistuudio meistri Eero Vaikre kolme kauni klaasmuna sünnilugu jäi kõigile avamisel viibinutele mõistatuseks. Et autorit kohapeal polnud (Sirja Ohakas oli tema töödki vahendaja kaudu kätte saanud), siis polnud ka kelleltki selgitusi küsida. Mis tekitas mõtte võtta kunagi ette ühissõit Järvakanti, et asja kohapeal uurida.
Ühtekokku on näitusel 21 nimepidi välja toodud autori tööd. Neile lisanduvad veel kollektiivse taiesega esinevad Kurista lasteaia Karukell lapsed.
Betti Alveri Muuseumi juhataja Toomas Muru nimetaks munanäitust selle avamisel kogukonnanäituseks: osa võtta võisid kõik, vaatamata sellele, kas nad ise end kunstnikuna määratlevad või kas teised neid kunstnikuks peavad.
“Kõik, kellel oli hea idee ja kes viitsisid selle ka teostada, võisid tuua oma töö näitusele ja tunda ennastki loojana. Nii sai näitusele palju loomisrõõmu ja tegemislusti,” ütles Toomas Muru. “Kui siin, Jõgeval asjad positiivses suunas liikuma hakkavad, siis just loova ja tegusa kogukonna abiga.”
Kevadeootus
Loomisrõõmu ja tegutsemislusti kõrval on näitusel kevadeootust, mis tänavuse väsitava talve järel on inimeste hinges vist eriti suur. Mitmes potis haljendab erkroheline muru, mitmes vaasis on aga puuokstel pungad puhkemas. Nii et valitsegu väljas pealegi veel lumi ja öised külmakraadid, munanäitusel võib juba kevadet nautida. Lume peatset saatust ennustab ette üks näituse taieski: Eike Salu pitsilistest heegeldatud hiidmunadest koosnev kompositsioon kannab pealkirja “Viimane lumi”. Kohe kergem hakkab, kui seda vaatad.
Kevadpühade eelne munanäitus sai Sirja Ohaka eestvedamisel teoks juba teist korda. Toomas Muru sõnul osutus möödunudaastane näitus erakordselt populaarseks ja samasugust saatust ennustas ta tänavuselegi.
“Möödunud aastal jäi tegijatel nii mõnigi idee realiseerimata, seepärast arvasin, et tuleks tänavugi näitus teha,” ütles Sirja Ohakas. “Aga tundub, et ideid jätkub ka tulevaks aastaks.”
Nagu mullugi, oli avamispeo laud kaetud Anne Dannebergi poolt munadest või muudest ümmargustest asjadest valmistatud toitude-suupistetega. Kui kõht täis, lõbustati end munamänguga, mis seisnes muna käest kätte viskamises ja üksteisele munateemaliste küsimuste esitamises. Munade kohta koorus mängu käigus välja nii mõndagi huvitavat. Kas te olete näiteks kunagi mõelnud, kui kaua haub kana munast tibu välja, kui palju kaalub koolibri muna või kummas on rohkem valku, kas munakollases või –valges?
Munanäitus jääb avatuks 16. aprillini.
i
RIINA MÄGI
