Nädalavahetusel toimunud Kaitseliidu Jõgeva maleva õppuse pidulikul lõpuüritusel avati Kirna õppekeskuse vana staabihoone seinal mälestustahvel 1944. aasta märtsikuus Puurmani metsalahingus punalangevarjuritega võideldes langenud kolmele Omakaitse võitlejale.
MTÜ Jõgevamaa Represseeritud juhatuse liige Ants Aluoja ja Jõgeva Vabadusvõitlejate Ühenduse esindaja Ants Nurk eemaldasid katte mälestustahvlilt, millel on tekst: “Meie kodusid ja Eesti Vabariiki kaitstes langesid Puurmani metsalahingus võideldes punaparašütistidega 18.03.1944 Omakaitse Tartumaa maleva 36. kompanii ülem kapten Karl Tiimann ja 39. kompanii võitlejad Kalju Kallevee ja Peeter-Aleksander Muuli.”
Idee tekkis kaks aastat tagasi
Ants Aluoja märkis oma sõnavõtus, et mälestustahvli idee tekkis kaks aastat tagasi, kui Jõgevamaa represseerituid ühendava ühingu liikmed viibisid Kirna õppekeskuses. “Siis tuli meil jutuks ka 70 aastat tagasi toimunud mitmepäevane Puurmani metsalahing, kus meie Omakaitse üksused sõdisid suure ja hästirelvastatud langevarjurite rühmaga, milliseid 1944. aastal tuli aina tihedamini ja tihedamini Eesti pinnale. See oli üks episood pikast lahinguterivist, mida omakaitselased pidasid,” meenutas Ants Aluoja.
“18. märtsil langesid 36. kompanii ülem Karl Tiimann Jõgevalt ning kaks 39. kompanii võitlejat Kursist,” ütles Aluoja. “Nad olid tavalised eesti mehed, talupidajad. Kapten Tiimann ja Peeter-Aleksander Muuli olid osa võtnud juba Vabadussõjast, kapten Tiimann oli siinsamas Puurmani mõisas Kuperjanovi pataljoni loomise juures ning kogu Vabadussõja oli ta pataljoni ratsaluurekomando ülem. Vabadussõja järel tegutses Tiimann 20 aastat aktiivselt Kaitseliidu Jõgeva malevas. 1940. aasta juunipöörde ning sellele järgnenud arreteerimiste ja repressioonide järel oli enamik kaitseliitlasi, kes suutsid repressioonidest pääseda, metsas. 1941. aastal osalesid nad suvesõjas ning juba enne Saksa vägede sissetulekut oli osa Eesti territooriumist nende poolt vabastatud. Seejärel järgneski elu Omakaitses.”
Kaitseliitlsed sõdisid Eesti eest
Ants Aluoja sõnul kiputakse Omakaitse aega isegi nüüd, kui Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest on möödunud üle kahekümne aasta, alahindama. “Aga need olime meie ise,” ütles ta pidulikul rivistusel osalenud kaitseliitlaste poole pöördudes. “Need, kes teiegi olete – kaitseliitlased, kes Omakaitse ridades püüdsid sõdida venelase vastu. Nad sõdisid oma perekondade ja Eesti Vabariigi eest, lootuses, et Eesti Vabariik taastub.”
Ka Ants Nurk meenutas oma sõnavõtus keerulise saatusega Karl Tiimanni ja tema võitluskaaslasi. “Mälestame siin eesti mehi, kes langesid võitluses oma kodumaa eest ning kes on meile eeskujuks,” lausus ta. “Karl Tiimann oli väga tuntud mees Jõgeva kandis, ta oli tubli põllumees ja Kaitseliidu Jõgeva maleva aktiivne eestvedaja. Kui venelased sisse tulid, läks ta metsa, tema pere küüditati Siberisse. Tiimann jätkas oma võitlust, ta hukkus punapartisanide tagaajamisel koos kahe oma võitluskaaslasega.”
Jõgevamaa represseeritute ühing on Ants Aluoja sõnul püüdnud õla alla panna meie esivanemate mälestuse jäädvustamisele. “Selleks, et edasi minna ja selget pead säilitada, peame me mäletama seda, mis on olnud,” ütles ta.
Mälestustahvel paikneb Kaitseliidu Jõgeva maleva Kirna õppekeskuse vana staabihoone seinal ajutiselt, hiljem on plaanis paigutada see spetsiaalsele mälestuskivile. Kaitseliidu Jõgeva maleva pealiku, major Mati Kuusvere sõnul on tahvli praegune asukoht küll ajutine, see-eest aga väga sümboolne. “Avame punavõimu vastu võideldes hukkunud sangaritele mälestustahvli punavõimu poolt ehitatud staabihoone seinal,” lausus ta.
Kaitseliidu Jõgeva maleva pealik major Mati Kuusvere: “Avame punavõimu vastu võideldes hukkunud sangaritele mälestustahvli punavõimu poolt ehitatud staabihoone seinal.”
i
MATI ALEV
