Kirjandusmängult tagasi kõrge koha, kuid kurva kogemusega

Jõgeva ühisgümnaasiumi neljanda klassi võistkond sai eelmisel laupäeval vabariiklikul kirjandusmängul üsna kentsaka võistluskogemuse, kus segane mängukorraldus ning ebameeldivad üllatused varjutasid võistkonna saavutatud tubli tulemuse.

 

Jõgeva ühisgümnaasiumi kolmeliikmeline võistkond sai pääsu vabariiklikule kirjandusmängule maakondlikust voorust. Võistkonna juhendaja Ilme Kraaner kinnitas, et maakondlik voor Jõgevamaa keskraamatukogus oli väga hästi korraldatud. “Kõik oli must-valge, nii nagu ühel võistlusel olema peab,” tõdes ta.

Laupäeval Tallinnas Rahvusraamatukogus peetud kirjandusmängul osales kaksteist võistkonda Eestimaa eri kantidest. Mängu teemaks oli uuem lastekirjandus. Nimekirjas oli üle kahekümne raamatu ning küsimused olid koostatud nende sisu, autorite ja illustratsioonide kohta. “Mängujuhi rollis olnud nukuteatri näitleja Taavi Tõnisson rõhutas enne võistluse algust, et tegemist on mängu, mitte kontrolltööga,” meenutas õpetaja Kraaner.

Jõgeva võistkonnal läks võistlusel üsna hästi, nad olid end materjaliga korralikult kurssi viinud ning seetõttu olid küsimused neile jõukohased. Siiski tunnistas võistkonna juhendaja, et lapsi häiris, et mängujuht  küsimustele vastamiseks mõeldud ajal võistluse käiku kommenteeris.  “Mängujuht hakkas vastamiseks mõeldud ajal mikrofoni kommenteerima ja loetles iga küsimuse järel võistkondi, kes juba lõpetanud on, kui vastamisele mõeldud aeg veel jooksis,” kirjeldas õpetaja.

Võistlust korraldanud Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone märkis, et nad püüdsid hoida võistlust võimalikult vabana ja loomingulisena. “See ei olnudki mõeldud nii, et kõik istuvad haudvaikselt. Püüdsime hoida sellist mõnusat õhkkonda,” selgitas ta.

Pärast mängu lõppemist ootas võistlejaid ees söögipaus ja ekskursioon Rahvusraamatukogus, mille järel oli kavas autasustamistseremoonia. “Me käisime lastega söömas ära, jalutasime raamatukogus ringi, vaatasime kõik kaheksa korrust läbi ning imestasime, kui vähe ikkagi rahvast raamatukogus käib,” meenutas õpetaja.  

Lõppmängu reeglid jäid segaseks

Autasustamistseremoonia käigus tabas Jõgeva võistkonda siiski üllatus, et neil tuleb korra veel võistlustulle astuda. “Autasustamisel selgus, et kindel on vaid esikoha saaja (Põlva-toim.), järgmisel kolmel võistkonnal on aga võrdne arv punkte,” rääkis Kraaner.

Nüüdseks on teada, et võrdselt punkte olid kogunud Läänemaa, Võrumaa ja Jõgevamaa võistkond. Selleks, et välja selgitada teise ja kolmanda koha omanik, otsustas žürii korraldada kiire lõppmängu. Jõgeva õpetaja sõnul olid lapsed  juba mõtetega koduteel ning ei olnud valmis uuesti võistlustulle astuma, kuid antud olukorras tuli neil seda siiski teha.

Kiireks lõppmänguks pidi võistkond valima enda hulgast esindaja. Võistlustules olid siis veel Jõgeva- ja Läänemaa. Mängujuht Tõnisson luges ette lõigu ühest raamatust ning mängija pidi ütlema, millise sõna ta tekstis vahele jättis. Juhtus nii, et kiiremini vastas Läänemaa võistkonna esindaja ning kolmas koht kuulus neile.

Ilme Kraaner nentis, et neil oli väga keeruline aru saada, millal võistleja üldse vastata tohtis, ning jäi ka arusaamatuks, miks otsustati võistkondlikus mängus viimases voorus vaid ühele võistlejale sõna anda. 

Sooviti vaid ausaid mängureegleid

Võistluse korraldaja Triin Soone rääkis, et žürii pidi lisavooru küsimused ja lõppvõistluse ülesehituse kiiresti välja mõtlema ning antud juhul otsustati selle variandi kasuks.

“Ma võin praegu öelda, et võib-olla ei oleks pidanud viimase mängu ajal laskma vaid ühel võistkonnaliikmel vastata, aga sel hetkel võeti selline otsus vastu. Tol hetkel ma poleks küll osanud öelda, et see on väga vale käitumine. Üks tüdruk vastas ja teine ei vastanud. Mäng ongi ju selline — kes suudab pingele vastu panna, kes mitte,” nentis ta, avaldades kahtlust, et Ilme Kraanerit jäi häirima asjaolu, et nende võistkond poodiumikohast ilma jäi.

Õpetaja kinnitas, et kindlasti ei valmistanud talle muret neljandaks jäämine. “Vabariiklikul võistlusel neljandaks tulla on väga suur saavutus, mina olen selle tulemusega väga rahul. Asi pole auhinnas ega kõrgemas kohas, vaid ausates mängureeglites. Lapsed ja ka mina ise olime väga nördinud, et see lõppvõistlus keset autasustamistseremooniat korraldati,” tunnistas õpetaja ning lisas, et nad ei soovi korraldajatelt absoluutselt mingisugust kompensatsiooni.

Korraldaja Triin Soone oli nördinud, et Jõgeva õpetaja mänguga rahule ei jäänud. “Õpetaja oleks võinud kohe võistluse käigus protestiga meie poole pöörduda, siis oleksime saanud kohapeal asja arutada. Olen üllatunud, et selline negatiivne tagasiside alles nüüd minuni jõudis,” märkis ta. “Oleme nüüd kogemuse võrra rikkamad,” nentis Kraaner ning lisas, et rääkis loo ära sellepärast, et väikesed lapsed ja kannatused ei sobi omavahel kokku, nagu on kirjutanud Aimee Beekman raamatus “Unenägude lõvi”.

i

EILI ARULA

blog comments powered by Disqus