Möödunud laupäeval sai Põltsamaal teoks kirjanduslik ringkäik, millest raamatukogu esindanud inimeste kõrval võttis osa ka maavanem Viktor Svjatõšev.
iii
Kirjanduslik jalutuskäik algas Põltsamaa raamatukogu ehk Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu hoone juurest. Raamatukogu peaspetsialisti Siiri Õunapi sõnul märgib arv 95 tegelikult ainult avaliku raamatukogu vanust, ent raamatukogunduse traditsioonid ulatuvad Põltsamaal juba aastasse 1772, mil alustas tegevust August Wilhelm Hupeli lugemisring. Põltsamaa lossis aga asus kunagi krahv Aleksei Bobrinski raamatukogu ja on kindlaks tehtud, et 200 sealt pärit trükist on tänapäevani alles.
Siiri Õunap rääkis, et hoones, kus praegu Põltsamaal raamatukogu tegutseb, asutati 1881. aastal põllumeeste selts. Nagu dokumentidest on selgunud, hakkas samas hoones ja seltsiga koos tegutsema ka raamatukogu. Põllumeeste seltsi üks esimesi raamatukoguhoidjaid oli tollane Aleksandrikooli õpetaja Ernst Peterson-Särgava.
Juurdeehitis valmis 2004
Raamatukogu teine tulemine samasse hoonesse sai teoks seoses Põltsamaa lugemisringi poolt asutatud raamatukogu kolimisega põllumeeste seltsilt renditud ruumidesse aastatel 1922-1928. Raamatukogu kolis samasse hoonesse veel kolmandatki korda. Nimelt oli vahepeal sõjatules hävinud põllumeeste seltsi hoone üles ehitatud ja taastatud hoones hakkas tegutsema linna kultuurimaja. Pärast Põltsamaa uue kultuurimaja valmimist 1962. aastal jäi nende vana hoone vabaks, seal alustas tegevust linna raamatukogu ja asub seal tänase päevani. 2004. aastal valmis aga raamatukogu juurdeehitis ja nüüd on ruumi märksa lahedamalt.
Rahvuslipu sünnilugu vajab tutvustamist
Põltsamaa raamatukogu juhataja Rutt Rimmeli sõnul on seoses raamatukogu juubeliga põhjust rääkida Põltsamaa kirjanduslikust tähendusest laiemalt. Nii seati laupäevase kirjandusliku ringkäigu eesmärgiks tutvustada paiku, mis Põltsamaa linna jaoks tähtsad nii kirjanduslikus kui laiemas kultuuriloolises tähenduses. Rutt Rimmeli sõnul olid laupäevase jalutuskäigu peaorganisaatoriteks Siiri Õunap ja Põltsamaa Muuseumi varahoidja Vilja Roots.
Jalutuskäigul mööduti näiteks hoonest, kus pikki aastaid tegutsenud Põltsamaa postkontor. Eelmisel kümnendil tegutses selles hoones AS Vali, mis alustas nii trükitegevusega kui ka piirkondliku ajalehe väljaandmisega.
Linna pargis peatuti Karl August Hermanni ausamba juures. Karl August Hermann, kes on tuntud eelkõige heliloojana, oli tegelikult ka viljakas keelemees. Temalt on meie kõnekeelde jõudnud sellised sõnad nagu sünnipäev, saatkond, käsitööline, haritlane jpt. Jalutuskäigust osa võtnud ajalehe Vali Uudised reporter Ülle Lätte juhtis ringkäigul osalejate tähelepanu sellele, et Põltsamaal elab juba hulk aastaid kirjanik Henn-Kaarel Hellat, kes on oma viimaste aastate loomingu pühendanud suures osas Põltsamaale ja põltsamaalastele. Ringkäigul mööduti ka kunagisest Põltsamaa kihelkonnakooli hoonest, kus teatavasti õmmeldi valmis Eesti esimene sinimustvalge rahvuslipp.
Rutt Rimmeli sõnul oleks ta oodanud jalutuskäigust veidi aktiivsemat osavõttu, ent ilus sügisene nädalavahetuse päev kulus kohalikul rahval ilmselt kodustele toimetustele. Jalutuskäigul osalenud maavanema Viktor Svjatõševi sõnul saab niisuguste ringkäikude läbi tundma õppida kogu maakonna lugu, sealhulgas kultuurilugu. Ühe või teise maakonna paiga ajaloo lähem tundmaõppimine aitab mõista, miks nendes paikades elavad inimesed paikkonnale omasel moel tegutsevad, miks nad teatud ajaloo- ja kultuuriväärtusi hindavad ja hoiavad. Maakonnajuht tõdes, et Põltsamaa on Jõgeva maakonna üks “paksema“ kultuurikihiga paik ja seetõttu peab ta väga oluliseks Põltsamaa ajaloo tutvustamist laiemale avalikkusele. Seni on veel paljudele teadmata fakt, et Põltsamaal õmmeldi valmis Eesti esimene sinimustvalge rahvuslipp.
Põltsamaa Raamatukogus kulmineerub raamatukogu 95. sünnipäev 4. novembril hauakivi paigaldamisega kunagise kauaaegse raamatukogu juhataja Ida-Helene Sutt-Reima hauale Põltsamaa kalmistul.
iii
TOOMAS REINPÕLD
