Kohtusin juuni algul õpetajatest, õppejõududest ja teistest keelespetsialistidest koosneva eesti keele riigieksami arendamise töörühma liikmetega, kes olid oma ettepanekud esitanud. Eesmärk oli arutleda, kuidas eksamiarendus edasi peaks minema ja kuidas tehtud ettepanekuid ellu viia.
Otsustasime, et kirjand peab jääma ja seda tohi millegagi asendada. Traditsioonilisus on muutnud kirjandi osaks meie kultuurist, sest usume sellesse kui noorte mõtlemis- ja väljendusoskust näitavasse küpsuskatsesse. Samas kehtib vajadus eksamit aja jooksul arendada ka kirjandi kui emakeele riigieksami kohta.
Komisjon oli varem läbi arutanud mitmeid eri viise eesti keele eksami arendamiseks, kuid lõpuks lepiti kokku, et ellu saab viia vaid seda, milles ollakse ühel meelel. Kõik osalejad rõhutasid, et kirjand peab alles jääma, kuid eesti keele riigieksamit on otstarbekas arendada nii, et tuginetaks alustekstidele. Kuna õpilaste jaoks on ühtviisi tähtis osata nii tekste mõista kui ka neid luua ning tekstimõistmise ülesanded toetavad kirjandi kirjutamist, tuleks kirjandile lisada tekstimõistmise osa. Kirjandi puhul peaks jääma õpilase valida, kas ta soovib alusteksti kasutada või mitte. Eksamiülesande koostamisel tuleks mõelda sellele, kuidas alustekstidele tuginedes parimal võimalikul viisil ka õpilase keeleoskust kontrollida.
Tuginedes eesti keele riigieksami arendamise töörühma 15. mail esitatud ettepanekutele ning 3. juunil toimunud arutelule töörühma liikmetega, otsustasin: eesti keele riigieksamiks jääb kirjand, millele liidetakse funktsionaalse lugemisoskuse kontrollimiseks mõeldud tekstimõistmisülesanne; nii kirjandi kirjutamine kui ka tekstimõistmisülesande lahendamine toetub alustekstidele: kirjandi kirjutamisel pole alustekstide kasutamine kohustuslik; eksami aeg ei pikene; proovieksam vabatahtlikele viiakse läbi 2009. aastal; selle õnnestumisel uuendatud eksam kõigile 2012. aastal; kirjandi teemad eesti ja muu õppekeelega koolis on järgmisest kevadest sarnased.
TÕNIS LUKAS,
haridus- ja teadusminister, IRL
